Download (4Mb) - E-Ait

oli küllaltki jõulise ja jonnaka naisega, kes sattus konflikti Pawel Krumschakega hooviväravatepärast 1644 ning viis 1552. a kohtu ette oma majaperemehe, raehärra Wolmer Raueni. 1645Uus-Pärnus leidus ettevõtlikke ja tarmukaid naisi, kes said edukalt iseseisvalt hakkama: saidlahti mehe jäetud võlakoormast, lunastasid välja oma kinnisvara, ehitasid maju ja kõrvalhooneidehk arendasid kinnisvara. 1646 Sepa Peter Konningki surres (1532.–1543. aasta vahel)jäi tema maja peale 100-margane võlg raele. 1543. a tasus lesk võla, raad sai selle eest sepikojakogu sisustuse (gekregenn zelige Peter smdes gantze smede tuch). 1647 Mestorpsche oli lesk1526. aasta paiku, 1535 tasus raele võla ja sai oma elumaja vabaks. 1648 Habemeajaja CosmusBantschow’ lesk klaaris pärast abikaasa surma Hinrich Kallenberchiga mehe võla ära. 1649 Uus-Pärnut laastas 16. sajandi esimesel poolel kolm järjestikust tulekahju. Mitmel juhul nähtub, etlesed olid isegi üksipäini suutelised oma majad uuesti üles ehitama. Raad püüdis neile vastutulla, alandades krundirenti. Nii laskis lesknaine dy Cleyßmarckesche üles ehitada oma Pühavaimutänaval asunud nurgamaja, mis oli kahes järjestikuses tulekahjus maha põlenud. 1650Leskproua omakäelisele äritegevusele tundub viitavat dy Schoetbecksche seatud tingimus omamaja müümisel rätsep Hinrick Gudewilile 1525. Nimelt tahtis ta ise 10 järgnevat aastat kasutadamajaalust keldrit. 1651 Lese majanduslikust tegevusest annab võib-olla tunnistust Uus-Pärnu raearveraamatu teade, et 1538. a maksti Gruetheri lesele 20 marka telliste või katusekivide eest(vor tygell). 1652 Naised üritasid ka laenuprotsentidega väikestviisi teenida. Näiteks oli leskprouaMestorpsche korduvalt oma majaperemehele raha laenanud. 1653 Uus-Pärnu raad võttis 1551. aLorentz Schenkenbergi leselt Magdalenalt 400 marka võlgu. Kuni 1557. aastani, mil see rahatagasi maksti, teenis naine võlalt igal aastal 24 marka protsente. 1654 Peale selle on Uus-Pärnustteada ka leskprouadest kõrtsiomanikke. Kõrtsipidamine tõi selle omanikule korralikult sisse.Leskproua Gruethersche ostis endale kõrtsitoa Pühavaimu tänaval. 1655 Pärast abikaasa surma jäiDiderich Mestacke lese käsutusse Pikal tänaval asunud vahvärkkõrts. 1656Uus-Pärnus oli mitu vaestemaja ning kindlasti veetis mitu lesknaist seal oma vanaduspõlve,kuigi otseseid kirjalikke teateid selle kohta ei ole säilinud. Linnavalitsus tegeles samutileskede probleemiga, püüdis aidata neil toime tulla, seda eriti, kui naise abikaasal oli erilisi“teeneid” linna ees. Pastor Engelsmanni surma järel üüris raad 1549. aastast tema leseleGodele Goswin Smollingkilt kirikuõe lähedal asunud kivist elumaja 18 marga eest aastas. 1657Lesk võis majas elada oma elupäevade lõpuni. Mittesaksa jutlustaja Heinrich Bachumi lesksai mehe surma järel 1567. a kevadel nn armuaasta, s.t võimaluse mittesaksa jutlustaja majas(ametikorteris) elada ja mehe palka saada. 1658 Müürsepp Peteri lesk, kelle mees oli rae poolthinnatud kui truu (getruwe) käsitöömeister, elas vaesuse tõttu mõned aastad kodanik Claus164416451646164716481649165016511652165316541655165616571658PA, lk 162–163, nr 25.PA, lk 227, nr 162.Vt nt PA, lk 157, nr 8; lk 161, nr 22, lk 199, nr 102.PA, lk 157, nr 8.PA, lk 162, nr 25.PA, lk 200, nr 103.PA, lk 161, nr 22.PA, lk 163, nr 27.PA, lk 285, nr 9.PA, lk 227, nr 162.PA, lk 224, nr 155.PA, lk 158, nr 14.PA, lk 314–315, nr 32.PA, lk 219, nr 144.PA, lk 259, nr 238.183