Download (4Mb) - E-Ait

1530.–40. aastatel oli tegelikult Karksi vana foogt Melcher van Galen üks suuremaidkinnisvaraomanikke ja ehitajaid ning selle kaudu linna välisilme kujundajaid Uus-Pärnus.Peale juba eespool mainitud nn Karksi maja, tegeles Melcher van Galen oma elukaaslase japoja kinnisvara hooldamise ja arendamisega. 1536. aastal välja antud ordumeistri lubakirjaalusel läks järgmisel aastal Margareta van dem Berge ja tema pärijate valdusesse Pika ja Kitsapõiktänava nurgal asunud kivist elumaja mith einer boden vor. Maja oli 1533. aasta tulekahjuspõlenud ning foogt lasi selle uuesti üles ehitada. Ordumeistri nõusolekul ostis Melcher vanGalen kinnisvara oma naisele ja pojale vabalt pärandatavaks omandiks. Nagu Uus-Pärnupärusraamatus on väljendatud, sai Margareta van dem Berge maja oma pikaajalise truuteenistuse eest (wegen ihrer langhero getrewen dienste). 494 Tänuks selle eest, et foogt andislinnale protsendita laenu, kinkis raad tema pojale ja “teenijale” puuviljaaia linna sees. 495 Aedmõõdeti spetsiaalselt foogti jaoks välja, sest linnaraamatus on ära toodud selle täpsedmõõtmed. 1546. aastal ostis foogt oma “teenijale” ja pojale Jurgen Kratzilt ühe platsi Valgealias Uue linnatorni juures ning lasi sinna ehitada vahvärkkõrtsitoa. 496Peaasjalikult Tallinna allikatele toetudes rõhutab Juhan Kreem nn ordumajade majanduslikkufunktsiooni, need olid kasutusel kaubaladudena. 497 Uus-Pärnu oli ümbruskonna orduhärradeletähtsaim väljaveosadam, seega on ilmne nende majade majanduslik otstarve – kuid mitte ainult.Mitu orduhärrat elasid ise linnas, veetsid seal oma vanaduspõlve. Nii mõnelgi juhul elasidlinnas nende perekonnad, naised-lapsed. Seega olid orduhärradele kinnisvara soetamisel Uus-Pärnusse määravad muu hulgas täiesti isiklikud, võib öelda ka perekondlikud põhjused.2.4. ORDUHÄRRADE PEREKONNAD UUS-PÄRNUSSaksa Ordu rüütlid olid andnud tsölibaadivande ning pidanuks seega ilmaliku elu ahvatlustesthoiduma, tegelikult seda alati teha ei suudetud. Varasematel sajanditel võis ju asi olla teisiti,kuid 16. sajandi esimese poole kirjalikud allikad annavad teateid päris mitme ordukäsknikuUus-Pärnus elanud naistest ja lastest. Üldiselt ei paista miski viitavat, et orduhärrade armusuhteidja pereelu oleks linnakogukonnas kuidagi taunitud või sellele kõrgendatud tähelepanupööratud. Pigem olid tsölibaadis elanud meeste mitteabielulised seksuaalsuhted Liivimaa sõjaeelsel ajal sotsiaalselt aktsepteeritud kogu Liivimaal. Taolisi konkubiine nimetatakse vähemaltPärnu allikates üldjuhul teenijannadeks (mageth), seda vaatamata nende tegelikule sotsiaalselepositsioonile või varanduslikule seisule.Nii Vana- kui ka Uus-Pärnus elanud Gharttke van der Becke oli Maasilinna foogti AleffForstenberchi 498 elukaaslane ja laste ema. Teadaolevalt oli Gharttkel Aleff Forstenberchiga tütarAnna ja poeg Diedrich. Aleff oli pärit Vestfaalist, kus Fürstenbergide suguvõsa oli üksmõjukamaid ja nimekamaid. Gharttke päritolust pole aga midagi lähemat teada. 1475. aastal oliAleff veel Vestfaalis ning polnud ordusse astunud, seega võib oletada, et 1528. aasta paikusurres 499 oli ta kuuekümnendates eluaastates mees. Gharttke elas umbes aastani 1546, 500 nii olineil tõenäoliselt mõningane vanusevahe, vahest kümme või isegi rohkem aastat. 1522. aastal494495496497498499500PA, lk 164, nr 29, lk 190–191, nr 85, lk 313–314, nr 29. Järgnevatel aastatel läks van Galeni perevaldusesse veel mitu aeda. PA, lk 164, nr 29; lk 203–204, nr 109; lk 190–191, nr 85.PA, lk 197, nr 98.PA, lk 203–204, nr 109.Juhan Kreem. Stadt und Landesherr als Geschäftspartner. — Städtisches Leben im Baltikum zur Zeit derHanse. Baltische Seminare Bd. 10. Norbert Angermann, Hg. Lüneburg 2003, lk 100–102; vrd Kreem, TheTown and its Lord, lk 106 jj.Oli Maasilinna foogt 1499–1507, vt Ritterbrüder, lk 237–238, nr 264.Väidetavalt oli ta 1528. a ühe tehingu tunnistaja, vt PA, lk 193, nr 91.PA, lk 205, nr 116.59