Download (4Mb) - E-Ait

määrata, kuulus ka pool kalakümnisest. Samuti oli tasuline veopaadiga üle jõe sõitminesadamas (1 mark) ja Reius (9 veeringut). 746Linna kinnisvara, maatükkide, seadmete üüridest ja rentidest laekus samuti tulu. Raele kuulusmitu (8) kiviaita ja elumaja, mida linnakodanikele välja üüriti. Enne reformatsiooni oli linnalisegi oma kõrts. 1543. aasta andmetel laekus hobuveskilt 20 marka, Diderich Muntzilelubatud tuuleveskilt 4 marka ning linapressilt 6 marka aastas. Linna sissetulekute hulka tulebpärast 1525. aastal toimunud kirikuvara sekulariseerimist arvata ka Järva foogti jutlustajalemakstud 28 marka ning Peter Uxkullilt võlaprotsentidena laekunud 36 marka. Uus-Pärnu raadharrastas meelsasti laenuintresside pealt teenimist. Et linnaelanikud oma kinnisvara tagatisekspannes raelt protsendi peale raha laenasid, oli levinud praktika ning linnaraamatust võib sellekohta tuua arvukalt näiteid. Liivimaal oli laenuprotsent 6, s.t igalt laenatud 100 margalt tulikuni võla tasumiseni maksta võlausaldajale 6 marka intressi aastas. 747 Tuli ette ka tavalisestkomplitseeritumaid laenuskeeme, nimelt laenas 1552. a raad Herman van Hoeuelli vöörmündritelt1200 marka, millest pool laenati edasi raehärra Luder Klanthile. 748Heinrich Laakmanni arvestuste järgi oli näiteks 1543. aastal Uus-Pärnul kindlalt fikseeritavattulu u 450 marka; kogutulu oli kindlasti palju suurem, 749 kuid ei katnud 1366 marga suurustväljaminekut. Puudujääk kaeti sel aastal kirikuvara müügist saadud rahaga. Uus-Pärnusäilinud raearvete järgi kõikusid linna väljaminekud ajavahemikul 1525–1556 tugevasti,ulatudes 708 margast 1527. aastal kuni 2434 margani 1556. aastal. Aritmeetiline keskminekuludest oli u 1350 marka.Kuigi Uus-Pärnu sissetulekud tõusid 1520. aastatest alates märgatavalt, ei toimunud enne Liivimaasõda linna rikastumist, sest korduvad tulekahjud, samuti Liivimaad tabanud hinnatõusulained mõjusid finantsidele laostavalt. Isegi toetuste ja laenude abil oli linnal raske hakkamasaada, ka kirikuhõbedat ei jätkunud igaveseks. 1558. aastal kaebas raad ordumeistrile, et linn onüle 3000 marga võlgu. 750 Raad ei liialdanudki, linnal olid tõepoolest suhteliselt suured võladkaelas. 1552. a pantis linn Herman van Hoeuelli vöörmündritele 1200-margase laenu katteksReiu küla. 751 Samal ajal oli raad võlgu Melcher van Galeni teenijale 300 marka, Karksikumpanile Johan van Scharenberchile 900 marka, linna vaestele 500 marka. 1557/1558. amaksis raad tagasi 400-margase võla Lorens Schenckenbergi lesele, lisaks veel 200 markaVana-Pärnu klaassepale. 7523.4. RIIA ÕIGUS – UUS-PÄRNU LINNAÕIGUS3.4.1. LinnaõigusLinn kujutas endast, nagu linnaelanikud ise oma patriotismi- ja uhkustundes arvasid,territooriumi, kus valitsesid õigus ja kord. Reeglid, normid ja vabadused, mille järgi inimesedoma elu linnas seadma pidid, olid koondatud linnaõigusesse. Uus-Pärnus kehtis Riia linnaõigus,mille annetas linnale maahärra, s.t Saksa Ordu Liivimaa haru. Linnaõigusele lisandusid mitukohalikku täiendust, maahärra jagatud privileegid, rae välja antud määrused ning korraldused,746747748749750751752PA, lk 141.PA, lk 230, nr 169: … vor ider j c mr vj mark Riges, … an rente.PA, lk 230, nr 169.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 90.Quellen zur Geschichte des Untergangs III, nr 305, lk 44.PA, lk 230, nr 169.PA, lk 230–231, nr 169; lk 291, nr 27.89