Download (4Mb) - E-Ait

läänistatud maavaldusi kui Pärnu komtuurkonnas. 16. sajandi esimesel poolel hoogustusläänistamine kogu Liivimaal. Seoses pärimisõiguse laienemisega sellel ajal, samuti maavaldusteväljarentimise, läänistamise ja pantimisega jagunes otseselt maahärrale kuulunudmaavaldus vasallide kätte laiali. 11274.5.1.4. Investeeringud mittemateriaalsetesse väärtustesse4.5.1.4.1. HingeõndsusKaupmehed panid rõhku ka mittemateriaalsetesse väärtustesse investeerimisele. Keskaja kirikomistas suurt kaalu heategevusele ja vagadele annetustele, need olid inimese hinge päästmisetähtsad abivahendid. Investeeringuid hingeõndsusesse, nagu sihtkapitale kirikute, altarite japreestrite ülalpidamiseks jms, võtsid inimesed väga tõsiselt, rohket tõestusmaterjali sellekohta pakuvad linnakodanike testamendid. Uus-Pärnu kodanike testamente pole üldiselt ei16. sajandi esimesest poolest ega ka varasemast ajast säilinud, seepärast on nende viimsetahtena tehtud annetustest vähe teada. Isegi paremini on dokumenteeritud Tallinnakaupmeeste testamentidega tehtud annetused Uus-Pärnu kirikutele ja altaritele, nii hingemissadekskui ka eestpalveteks. 1128 Nikolai kiriku raamat annab teada vaid mõnest Uus-Pärnukaupmeeste tehtud investeeringust hingeõndsusesse. Kaupmehelesk Kolthevesche annetasNikolai kirikule u 209 marga väärtuses hõbedat, selle summa pealt laekuv rendiraha (12 marka)läks Maarja ja Ewaldi altaril kolmapäeviti peetavate hingemissade tarbeks, nii mainitudleskproua kui ka tema venna, bürgermeister Peter Wilbeni hingeõndsuseks. 1129 Ludke vanSunder jättis Püha Anna altarile 200 marka, mille renditulu läks igal teisipäeval lauldava missajaoks. 1130 Teine Uus-Pärnu kodanik Berndt Blome lisas sellele sihtkapitalile omalt poolt veel500 marka. 1131 Eestpalveid tellima ja annetusi tegema sundis inimesi kirglik soov, et maisestilmast lahkudes teised inimesed, aga eelkõige Jumal neid ei unustaks. 1132 Kirikutes ja kloostritesolid nn memoriaalraamatud, kuhu kanti annetajate nimed ning nende hingede eest paluti. Eritisuur kaal hingeõndsuse tagamisel oli vaestele tehtud annetustel, paraku on Uus-Pärnu linnaraamatudselles osas üsnagi kidakeelsed (vt lähemalt ptk 7.3.4.1). Uus-Pärnu kaupmeestest tegiteadaolevalt kõige märkimisväärsemaid investeeringuid oma hingeõndsusesse TylemannusYmmenhußen. 1133 Ta on üldse suurepärane näide keskaja kiriku maiste hüvede ja varandusepõlgust jutlustava ideoloogia järgimisest. Pärast abikaasa surma annetas Ymmenhußen kogu omavara heategevuseks ning läks kloostrisse. Nii radikaalseid samme tuli hiliskeskajal siiski väheette ning reformatsioon võttis selle sootuks päevakorralt maha. Heade tegude ja vagade annetustetähendus muutus reformitud kirikus oluliselt. Mitte et neid polnud enam tarvis teha, lihtsalt asjatuoli loota heade tegude läbi oma patte heastada ja õndsaks saada. 1134 Ehk kõik hea, mida kristlanevõis oma elus korda saata, oli Jumala armu tulemus, mitte selle põhjus. Kristus oli oma ristisurmagainimesed lunastanud, seega oli inimesel, nagu õpetas Luther, võimalik hinge päästaüksnes usu abil.11271128112911301131113211331134Vt Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit, lk 203–204.Vt Revaler Regesten. Roland Seeberg-Elverfeldt, Hg. Bd. III. Göttingen 1975, nr 51, nr 118.PA, lk 128, nr 23.PA, lk 127, nr 22.PA, lk 210, nr 125.Norbert Ohler. Sterben und Tod im Mittelalter. Düsseldorf 2004, lk 35.PA, lk 186–187, nr 79.Seda seisukohta väljendas Luther ka oma 1523. aasta kirjas Riiale, Tallinnale ja Tartule, vt Arbusow,Einführung der Reformation, lk 274–277.128