Download (4Mb) - E-Ait

olid Uus-Pärnu eliidile arvatavasti tuttavad teemad. Ilmselt just sellelt pinnalt sai teoks uuspärnakatevastuseis mungakonvendi rajamisele linna 16. sajandi algul. See kogu kristlikkumaailma puudutavate oluliste sotsiaalsete, religioossete jm teemade tundmine tuli tänu tihedalekommunikatsioonile väljaspool Liivimaad. Kõige tõenäolisemaks maailmavaate kujundamisening elava kommunikatsiooni ja diskussiooni kohaks olid kahtlemata ülikoolid. Keskaja lõpulhakkasid kaupmehed üha rohkem ja meelsamini investeerima haridusse. Linnas hakkaskujunema uus eliit, keda iseloomustas muu hulgas ülikooliharidus.Reformatsiooni kandev sotsiaalne jõud Liivimaal olid linnad, täpsemalt kodanikkond. Uueõpetuse ideid levitas esialgu kitsas intellektuaalide kiht, peaasjalikult vaimulikud. Ka Uus-Pärnus oli reformatsiooni liikumapanevaks jõuks jutlustaja, kes kuulutas evangeeliumiõpetusesõnumit. Teda toetasid kaupmeeste gildi liikmed, kelle survel võeti ta Nikolai kirikusseteenistusse. Kaupmeeste põhimõtetele ja eluhoiakutele oli vastuvõetav kokkuhoid ja kirikulemakstavate tulude viimine miinimumini, priiskamise ja toretsemise piiramine, samuti linnasissetulekute suurendamine kiriku arvel. Selleks, et viia läbi kirikuvarade sekulariseerimine,piisas kodanikkonna enamuse nõusolekust. Kodanikke oli Uus-Pärnus u 70. Seega toetusreformatsioon väga õhukesele, kuid see-eest valitsevale kihile. Kirikuvara sekulariseerimineUus-Pärnus 1525. aastal ei tähendanud veel evangeeliumiõpetuse võitu. Evangeeliumiusu kiriksündis ikkagi läbi pildirüüste, mitte rahumeelsete kokkulepete kaudu. Pildirüüste oli Uus-Pärnusselgelt n-ö rituaalne vägivallategu, kuivõrd varandust, mida varastada või laiali tassida, kirikusenam polnud. Lõhuti altarid, pühakute pildid ja kujud, sest uue õpetuse valguses olid need omatähenduse kaotanud. Pildirüüstes Uus-Pärnus osalesid nii linna ülem- kui ka alamkihid.Reformatsioon tõi kogu Liivimaal kaasa mitmesuguseid vastuolusid. Märgiks sotsiaalsete vastuoludeteravnemisest Uus-Pärnus oli rahva rahulolematuse pöördumine rae vastu pärast pildirüüstet.See konflikt lahenes aga orduvõimu vahetalitamisel suhteliselt kiiresti. 1530.–1540.aastatel hakati Uus-Pärnus käsitöölisi linna prestiižsetest elurajoonidest välja tõrjuma, kaupmehedaga kolisid oma kompanii nn käsitööliste linnaosast välja – sedagi võib pidada üheksmärgiks linnasiseste sotsiaalsete vastuolude süvenemisest. Küllap ei puudunud Uus-Pärnusvastuolud konfessionaalsel pinnal, kuid lepitamatuid konflikte nendest ei tekkinud, vähemastipole seda võimalik dokumentaalselt tõestada. On tähelepanuväärne, et orduvõimuga eieksisteerinud mingit selgelt fikseeritavat konfessionaalset konflikti. See näitab Liivimaaorduharus toimunud muutusi ning seda, et vana usu juurde jäädi sageli vaid väliselt.Reformatsiooniga öeldi Uus-Pärnus lahti ordu vaimulikust ülemvõimust, samas säilis orduautoriteet kirikuasju puudutavate otsuste vastuvõtmisel.Ka elanikkonna korporatiivsesse organiseerumisse Uus-Pärnus tõi reformatsioon muutusi.Kirikugildid läksid laiali ning see andis väga tõenäoliselt tõuke käsitööliste gildi moodustamisele.Reformatsioonist tulenenud muutused leidsid muu hulgas väljenduse gildide põhikirjades.Uus-Pärnu kaupmeeste kompaniilt on säilinud 1588. aasta skraa, milles on täiestikõrvale heidetud n-ö religioossed elemendid. Surnud kaaslaste hingeõndsuse eest palumisel eiolnud uues ideoloogias enam keskaja kiriku õpetusega võrreldavat tähendust. Reformatsioonmuutis ka mitmesuguseid linnakodaniku elu saatvaid rituaale. Enam kui tõenäoliselt muutus justuue õpetuse mõjul jumalateenistuse roll raevalimiste protseduuri juures õnnistuse palumisestn-ö tänu avaldamiseks õnnestunud valimiste eest. Ennekõike muutis reformatsioon Uus-Pärnusaga religioosset elu ja kirikukorraldust. Esmalt tähendas see n-ö säästurežiimi ehk väikeste pühakodadekadumist: kuuest kirikust jäi pärast 1525/1526. aasta sündmusi tegutsema ainult Nikolaikirik. Ka viimane muutus põhjalikult ning seda mitte ainult tulekahju tagajärjel: kadusid kõrvalaltarid,lakkasid nende juures peetud teenistused, vähenes vaimulike arv, loobuti kallite küünaldeööpäevaringsest põletamisest ja pildikummardamisest, oma tähenduse kaotas varasem pühadusobjekt– Must rist; teisenes vaimuliku positsioon. Selle kõige kaudu saavutati “odav”,toretsemise ja toreduseihaluseta kirik, milles kõik andis tunnistust ainult “sõna” tähtsusest.225