Download (4Mb) - E-Ait

eraldi naela-, noa-, mõõga- või turvissepad, nagu oli olemas Tallinnas, siin pidi tavaline sepposkama kõiki neid töid. Ajavahemikus 1500–1558 tuleb Uus-Pärnu kirjalikest allikaist esile6 (raud)seppa, 3 lukkseppa ja üks hoburautaja. Raud- ehk (jäme)seppade (smedt) tööks olitavaliselt mitmesuguste töö- ja sõjariistade (kirved, noad, mõõgad jms), hobuseraudade ningehitusdetailide (müüriankrud) sepistamine. Nagu pärusraamatu põhjal võib aru saada, töötasidvähemalt 1543. aastal Uus-Pärnus vahetult linna heaks (tho unser stadt boderff; tho unser stadtsbesten) raudsepp (groffsmith), üks kitsalt hobuste rautamisele spetsialiseerunud sepp(hoeffsmeth) ning lukksepp. 1160 Lukksepad ehk peensepad (klensmydt) tegid peenemaidmetallitöid: lukke, võtmeid, uksehingi, riive, krampe, akna- ja uksevõresid jms. 1161Suhteliselt arvukalt oli Uus-Pärnus kullasseppi (goltsmedt), vaadeldavast ajavahemikust tulebneid esile 6. Seevastu pole üldse mainitud vaskseppi, nii et ilmselt töötlesid väikelinnasvärvilist metalli samuti kullassepad. 1162 Arvatavasti on kõik linna kullassepad majaomanikenapärusraamatus esindatud, kuivõrd tegu oli kõige jõukama osaga käsitöölistest. Isegi üllatav, etUus-Pärnu-sugune väikelinn suutis nii mitmele kullassepale elatist pakkuda, näiteks 1543. aastaloli linnas ametis korraga neli-viis kullasseppa (Fabian Mediger, Thomas Gude, JoachimGoris, Hinrich Tolck, Johan Scharbow?). Erich Seuberlich on koostanud ja avaldanud Liivimaaväikelinnade kullasseppade nimekirjad ning muu hulgas lugenud üles ka Uus-Pärnus16. sajandi esimesel poolel töötanud meistrid. 1163 Seuberlichi järgi olid nendeks: JohannScharbow, Fabian Mediger, Thomas Gude, Hinrich Tolck, Karl ja Cordt Molringk. 1164 Tapeab kullassepaks ka Karl Molringki, väites, et viimast on linnaraamatutes mainitud juba1525. aastal, paraku ei ole õnnestunud Seuberlichi väidetule kinnitust leida. Ühtlasi ei mainita oma loetelus Joachim Goris’t, kes enam kui tõenäoliselt Uus-Pärnus samuti kullassepaametit pidas. 1165 Tallinnas on 16. sajandi jooksul tegutsenud kullasseppadest dokumentaalseltjälgitavad 36. 1166 Küllike Kaplinski märgib, et kullasseppade, hõbeseppade ja mündimeistritesuhteline rohkus Tallinnas oli tüüpiline transiitkaubalinnadele, kus vahetusväärtusena kasutatieri päritoluga ning puhta metalli erineva sisaldusega, töödeldud ja töötlemata väärismetalli.1167 Tallinnaga võrdlust Uus-Pärnu mõistagi välja ei kannata, aga tegu polnud suuretransiitkaubanduskeskusega, samuti polnud Uus-Pärnul luba münte lüüa. Tõenäoliseltteenindasid Uus-Pärnu kullassepad kliente ka kaugemalt kui ainult Uus-Pärnust ja selle lähitagamaalt.Seoses kullasseppadega peab mainima ka pistelseppi e pistemaakreid (pistelmaker)– algselt kohaliku algupärase kullassepatöö viljelejaid, 1168 kellest 16. sajandil olidsaanud peaasjalikult vaesemate linnaelanike, eriti mittesakslaste ehtemeistrid, aga ennekõikeväikekraamikaupmehed (kremer). 11691160116111621163116411651166116711681169PA, lk 331–332, nr 81; lk 332, nr 82, 83.Kaplinski. Tallinn – meistrite linn, lk 165.16. sajandi lõpul oli Uus-Pärnus vasksepp (kopperschmit) siiski ametis ning tal oli ka sell, EAA, 711, l.56, 116.Seuberlich, Beiträge zur Geschichte der baltischen Goldschmiede, lk 174–253.Seuberlich, Beiträge zur Geschichte der baltischen Goldschmiede, lk 214–215.Küsitavusi on Seuberlichil veelgi. Näiteks nimetab ta Uus-Pärnu kullassepaks Hans Kippet (1599), kes raeprotokolliraamatu andmetel oli aga hoopis klaassepp, vt Seuberlich, Beiträge zur Geschichte derbaltischen Goldschmiede, lk 215; vrd EAA, 711, l. 345, 366.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 177.Kaplinski, Tallinna käsitöölised, lk 75.Vt lähemalt Plaesterer, Das Alt-Revaler Gewerbe der Pistemaker, lk 1–47; vrd Kaplinski, Tallinn –meistrite linn, lk 179.Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 142–143; 200–201.133