Download (4Mb) - E-Ait

päev näiteks Uus-Pärnu raehärra Peter Wilbeni ja tema naise Ergemarti pärandi küsimuse. 770Pildirüüste ajal tekkinud konfliktis lubasid kodanike süüdistatud bürgermeistrid, Lynthem jaKallenberch, kaevata edasi maapäevale. 771 Liivimaa maapäev toimis vähemalt 16. sajandiln-ö ülemkohtuorganina arvatavasti ka kriminaalasjus. Näiteks 1535. aastal Volmaris peetudmaapäeva puhul on teateid süütajate põletamisest. 772 Ka 1533. aasta Uus-Pärnu süütamisekohtuasi jõudis välja maapäevale.Omakohtu keelas linnakodanikele juba Riia õigus. 773 Uus-Pärnu bursprake kordas sedakeeldu, lisades juurde, et ainult juhul, kui keegi tabab oma aias võõra: “siis sündigu temagaseal mis tahes, selle üle pole kohut”. 774 Muidu pidid linnas kohtumõistmisega tegelema ikkaainult need, kes olid selleks seatud ja määratud (darum sint richtere und voegede gesettet). 775Kõrgem kohtuorgan linnas oli täies koosseisus raad. Seepärast leidub ka Uus-Pärnu raemärkmeraamatusse kirjapanduna manitsus ja meeldetuletus raehärradele toimetada kohtumõistmisterapooletult. 776 Kohtupidamise eesotsas seisis foogt, kes sai mõnel juhul kolmandikurae kohtutuludest. Tallinnas kujunes juba enne 16. sajandi keskpaika kohtufoogtist, tema abistalamfoogtist ja sekretärist uus kohtuinstants – alamkohus. 777 Nähtavasti toimus see mõnevõrrahiljem ka Uus-Pärnus, vähemasti 16. sajandi lõpul valiti raest nii kohtu- kui ka alamfoogt.Tallinna kohtusüsteemi arengut kirjeldades märgitakse, et algul mõistis kohut raad täies koosseisus,pikapeale koondusid need funktsioonid kohtufoogti kompetentsi. 778 Alamkohtu otsusedläksid enamasti siiski magistraadile kinnitamiseks. Foogtikohtu kompetentsi piirid Uus-Pärnus16. sajandi algul ei lase end kuigi selgelt määratleda. Uus-Pärnu rae 16. sajandi lõpu protokolliraamatusissekannete järgi toimus kohtumõistmine nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades kas “raeees” või “kohtu ees”, kas viimase all mõeldi foogtikohtu ees olemist, jääb paraku selgusetuks.Riia õiguse järgi pidi foogtikohtu istungitel osalema veel vähemalt kaks raehärrat. 779 Nähtavastivõis foogt ehk nn foogtikohus määrata karistusi väiksemate korrarikkumiste puhul. Foogtillasus linna kohtupidamise n-ö korralduslik külg, mis hõlmas nii bürokraatiat kui ka seda, etkohtupidamine üldse toimuks ja toimiks, s.t tal tuli võtta vastu kaebused, kuulata üle süüalused(sh piinamisega), leida tunnistajad, viia asi kohtu ette ning lõpuks tagada, et kurjategija saakskätte teenitud karistuse.Kohtufoogtil oli Uus-Pärnus mitu abilist, nagu nn vahekohtunik (schedelmann) ja kohtuteener(bodel). Nemad moodustasid ka nn turupolitsei. Kohtupidamise ja õigusemõistmise juures olitähtis roll kandjatel, nemad toimetasid isikuid kohtu ette, assisteerisid ülekuulamisel ning viisidvajadusel täide kohtuotsuseid, nähtavasti isegi hukkamisi. 1589. aastal on kirjalikes allikatesesimest korda mainitud Uus-Pärnu timukat (scherffrichur). 780Uus-Pärnus oli kaks õiguslikku territooriumi: linn ja ordulinnus. Nn omainimesi ordu linnavõimudelkaristada ei lubanud, see puudutas nii võlaasju kui ka käe- ja kaelakohtu kompetentsi770771772773774775776777778779780AR III, lk 130, nr 33, § 32.PA, lk 148.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540), lk 361, 362, nr 928.QRS, lk 153, II, 4.PA, lk 344 § 20.PA, lk 343 § 6.PA, lk 153: Kein richter sal bowegenn noch affwenden idermennichlich recht thodonde noch gytz, gewalt,leve, fruntschop, nydt ader haeth.Tallinna ajalugu, lk 87.Tallinna ajalugu, lk 87.QRS, lk 153, II, 2.EAA, 711, l. 44.92