Download (4Mb) - E-Ait

Metallitöötlemisega oli seotud ka linnale laskemoona valmistamine. Näiteks ostis raad1529. aastal kuulide valamiseks 3 laevanaela (u 498 kg) seatina. 1170 Pliist valati tavaliseltväiksemaid, malmist suuremaid kuule; kuulide valmistamisel kasutati kahepoolseid valamisvorme.1171 Rae arveraamatu järgi maksti 1524/1525. aastal esimest korda, aga alates 1540. aastastregulaarselt palka suurtüki- ehk relvameistrile (bussenschutten), 1172 kelle järelevalve all oli kogulinna relvastus ja kes valmistas ka laskemoona.Ehitus- ja sellega seotud erialadest olid Uus-Pärnus esindatud müürsepad, puusepad,klaasijad, tornikiivripanija, pottsepad, treijad ja puunikerdajad. Kõige otsesemalt tegelesidehitustegevusega müürsepad (murmester). Nad mitte ainult ei ladunud müüri, vaid tegid kahoone plaanid ning valmistasid sageli ise osa vajaminevast ehitusmaterjalist, kusjuures eritivastutusrikas oli lubjamördi valmistamine. 1173 Kivi- ja kujuraiduritest pole Uus-Pärnusvähimaidki teateid. Tallinnas kuulusid need ametimehed müürseppadega ühte – kiviseppadetsunfti. 1174 Kitsama spetsialiseerumise puudumisel tegid Uus-Pärnu müürsepad nähtavasti kakiviraidetöid, tahusid hauakive, portaale jms. Kui palju müürseppi Uus-Pärnus ametis võis olla,on raske arvata. Näiteks 1540. aastal töötas Uue torni ehitusel 12 müürseppa (xij muerlude). 1175Tallinnas valiti müürseppade hulgast linna ehitusmeistreid, kelle üks tähtsamaid ülesandeid olilinnamüüri korrashoid. 1176 Väidetavalt omasid Tallinnas rae müürseppmeistrid järelevalvet kaeraehituse üle, isegi ehituspolitseilikke õigusi ja kohustusi selle suhtes. 1177 Võimalik, et needmüürsepad, keda raad on nimetanud kui getruwe ampluide, 1178 olid Uus-Pärnus sellised linnaehitusmeistrid. 16. sajandi esimestel kümnenditel tegutses Uus-Pärnus suhteliselt kitsa erialameister – nn tornikiivripanija (toernsperer). 1179 Tema ehitas näiteks 1513. aasta tulekahjusmaha põlenud kirikutornid uuesti üles, samuti seadis kohale tornikellad.Ehitustöödel olid müürseppadele peaaegu alati abiks ka puusepad (tymmerlude). Kirjalikeallikate järgi oli linnas korraga ametis vähemalt 4 puuseppa. 1180 Majaomanike hulgaspuuseppi ei esine, tõenäoliselt olid need, nagu Liivimaa suurtes linnades, kohaliku rahvahulgast pärit. Igatahes oli nende tööks peale ehitustöödel osalemise veel valmistada mitmesuguseidpuuanumaid ja -nõusid, milleta olnuks tolle aja linnaelanike argielu mõeldamatuning mille jäänuseid on arheoloogilistel kaevamistel Pärnus rohkelt välja tulnud. 1181 Mainidatuleb ka mitmesuguste parandustööde osatähtsust puuseppade tööhõives. 1182Puutööga tegelesid Uus-Pärnus veel treijad ja puunikerdajad. 1183 Treijate (dreyer) töö hulkakuulus traditsiooniliselt puunõude (vaagnad, peekrid, kausid jms) ning mööbli- ja ehitusdetailide(laua- ja toolijalad, käsipuud, postamendid jms) valmistamine. 1184 Puunikerdajad(sniddeker) leidsid aga rakendust peamiselt kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes: koos puuseppadeja tisleritega tegid nad kirikutele altareid ja jutlusetoole, nikerdasid seinapaneelide117011711172117311741175117611771178117911801181118211831184PA, lk 280, nr 1. 1556 oli Uus-Pärnus ½ lasti püssirohtu (u 1000 kg) ja 2 laevanaela (u 330 kg) seatina,SRA, Livonica I: 17, 14. 06. 1556.Mäesalu, Haruldased relvad Haapsalu piiskopilinnuses, lk 68–69.PA, lk 340; lk 286, nr 10. Tallinnas tähistas bussenschutte ka suurtükivalajat (Anting, Tallinnatulirelvameistrid ja relvad, lk 19), kuid suurtükkide valamisest Uus-Pärnus pole mingeid teateid.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 65.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 70.PA, lk 286, nr 10. Raehärra Luder Klanth pidas sama aasta suvel kostil üheksat müüriladujat.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 65.Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 258.PA, lk 218, nr 142.PA, lk 156, nr 5.PA, lk 279, nr 1.Vt Vunk, Excavations in the New-Pernau Quarter of Artisans, lk 66.Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 178, 258.16. sajandi teisel poolel tegutsesid Uus-Pärnus ka tislerid, vt EAA, 711, l. 202.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 110.134