Download (4Mb) - E-Ait

Nagu näitavad Anu Männi Tallinna kaupmeeste gildi liikmeskonna kohta tehtud uurimused,erineb tegelik pilt mõneti sellest, mida teoreetiliselt võiks eeldada. Näiteks on üllatavalkombel kaks Uus-Pärnu raehärrat olnud Tallinna Suurgildi liikmed. 1516/1517. aasta jõulujootudelsai Tallinna kaupmeeste gildi liikmeks Asmus Glinth (Klynt) ja 1523. aasta vastlajootudelJohann van Lynthem. 1043 Mida selline liikmeksolemine endast kujutas või milleksvajalik oli, see on suur küsimärk. Kõige tõenäolisemalt lisas see väikelinna kaupmehelesotsiaalset prestiiži ning aitas luua laiemaid ärisuhteid ja -kontakte. Omaette küsimus on, kasnad kuulusid sel juhul ka Uus-Pärnu kaupmeeste kompaniisse. Samuti tekib küsimus: kasmõned Uus-Pärnu kaupmehed kuulusid ka Riia kaupmeeste organisatsiooni? Riia Suurgildiliikmete nimekirjast leidub vähemalt kaks ka Uus-Pärnus esinevat: Hinrick Dorre ja HansVock. 1044 Mõlemad olid vähemalt mingil eluetapil seotud Uus-Pärnuga. Dorre oli Riia Suurgildiliige alates 1545. aastast, just samal aastal loobus ta oma elumajast Uus-Pärnus. 1045 Vockoli enne venelaste vallutust 1575 Uus-Pärnu kompanii oldermann, Riia kaupmeeste gildiliikmeks astus ta 1558. aastal. 1046 Temagi puhul ei ole vähemalt esialgsete andmete põhjalvõimalik tõestada samaaegset kuulumist mõlema linna kaupmeeste gildi.4.4.2. Maja ja muu vara1529. aastal müüs Dam van dem Bram kui kaupmeeste gildi oldermann (alse ein olderman)Riia peapiiskopi vasallile, 1525. aasta paiku Koonga mõisavalitseja ametisse määratud Jurgenvan Ungernile 400 Riia marga ja 1 lasti rukki eest vana gildimaja ehk Väikese kompanii koosaiaga. 1047 Tegu oli linna ühe tähtsama ja ilmselt ka esinduslikema ühiskondliku hoonega,arvestades, kui tähtsat rolli gildimaja linnakodanike jaoks etendas. Jurgen van Ungern lubasVäikese kompanii ehitada ümber elumajaks ning võtta majja elama kellegi, kes suudaks täitakodanikukohuseid. Pidades Jurgen van Ungerni süüdi olevaks või vastutavaks 1533. aastasüütamises, kui põles maha suur osa Uus-Pärnust, võttis raad Ungerni leselt kinnistu ära,keeldudes seda kompenseerimast. 1048 Mahapõlenud gilditoa lasi raad 1537. a uuesti ülesehitada. 1049 1539. aastal müüs raad kompanii 700 marga eest Hinrich van der Mollenile. 10501546. aastal pidi linnavalitsus siiski prelaatide ja ordumeistri survele järele andma ja maksmalesele 400 Riia marka. 1051Varasemal ajal on ajaloolastes segadust tekitanud Väikese kompanii (Kleine kumpaniye) jakompanii (cumapnie) nimetuste esinemine Uus-Pärnu kirjalikes allikates. Nagu Heinrich Laakmannon juba piisava veenvusega korduvalt tõestanud, ei märgistanud need organisatsioone, vaidgildimaju. 1052 Vanema ja ilmselt väikseks või muul põhjusel sobimatuks osutunud maja müüsidgildivennad maha, et seada end sisse uues gildimajas. 1053 Majavahetus toimus pärast reformatsioonisündmusi,kuid pole alust väita, et see tegu oleks kuidagi olnud ajendatud usu-10431044104510461047104810491050105110521053TLA, f. 191, n. 2, s. 15, l. 73, 129. Vt ka Mänd, Suurgildi liikmeskonnast ja kaupmehe sotsiaalsestkarjäärist, lk 171.LVVA f. 223 (Rigas Lielā Gilde), n. 1, s. 554: Bralu un masu saraksts, l. 4, l. 6.PA, lk 168, nr 39; 174, nr 52.LVVA, f. 223, n. 1, s. 554, l. 6.PA, lk 182–183, nr 71, PA, lk 330, nr 75: … mit dem thobohorigen garden, buten der stadt in de karriestraten bolegen.PA, lk 182–183, nr 71.PA, lk 284, nr 8.PA, lk 330, nr 75.PA, lk 194–195, nr 92.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 86.PA, lk 333, nr 87: ... na der Embecke negesth der porthen up dem orde, is gelegen de cumpenia offtgildestaven.120