Download (4Mb) - E-Ait

Liivimaa ordumeistri 1431. aastal välja antud privileegi järgi pidid Uus-Pärnu rae teenistuses jaülalpidamisel olema vahekohtunik (schedelmann) ja kohtuteener (bodel), kes moodustasid nnturupolitsei ning kelle tarvis eraldas orduvõim linnale templiks kutsutud väikese maja (bode)turuplatsi ääres. 1239 Bodel täitis muu hulgas vangivalvuri ülesandeid ning tema tööpaik oli linnavangla(bodelye). Kohtuteenri amet ei kuulunud nagu timuka omagi just linna auväärseimateametite hulka. Oletatavasti olid selles ametis enamasti mittesakslased, s.o eestlased. 1240Heinrich Laakmann hindab käsitööliste osa Uus-Pärnu majanduselus ja üldse elanikkonnahulgas tagasihoidlikuks. Pärusraamatust tuleb 1543. aasta seisuga majaomanike või raelekuuluva maja üürilisena esile 20 käsitöölist: 1 rätsep, 1 lihunik, 2 köösnerit, 2 pagarit, 2 müürseppa,1 pistelsepp, 2 seppa, 1 lukksepp, 1 kingsepp, 1 kangur, 1 habemeajaja, lisaks 1 klaasseppja 4 kullasseppa. Muidugi ei kajasta see kõiki käsitöölisi, nagu möönab ka HeinrichLaakmann, kuid tema arvates asja tuuma see ei muuda. Saksa sotsiaalajaloolase FriedrichWilhelm Henningi hinnangul oli 100–120 käsitöölist 1000 elaniku kohta vajalik, et kattalinnaelanikkonna ja lähima ümbruskonna normaalne varustatus käsitöötoodanguga. 1241 Sellearvestuse järgi pidanuks Uus-Pärnus olema u 100 käsitöölist jm ametimeest. Kui võtta aluseksKüllike Kaplinski väide, et pärusraamatus kajastub vaid u 20% kõigist käsitöölistest, siis20 Uus-Pärnu 1543. aasta pärusraamatus esinevat käsitöölist annab käsitöömeistrite üldarvukslinnas u 100. Tundub, et Laakmann alahindas nii ühes ametis tegutsenud meistrite kui kakäsitööerialade arvu Uus-Pärnus. Vahest kujundas tema arvamust ka sel ajal linnaajaloouurimisele üldiselt iseloomulik lähenemisviis, mis seadis eriti hansalinnade puhul esikohalealati kaubanduse: viimane kehastas positiivset arengut, innovatsioone, piireületavatkommunikatsiooni, käsitööle jäi selles kontekstis alati marginaalne roll. 12421239124012411242PA, lk 22–23, nr 6.Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 243–244.Wilfried Reininghaus. Stadt und Handwerk. Eine Einführung in Forschungsprobleme undForschungsfragen. — Stadt und Handwerk in Mittelalter und in früher Neuzeit. Karl Heinrich Kaufhold,Hg. Köln, Weimar, Wien 2000, lk 6.Vt lähemalt Ulrich Müller. Handwerke des 12./13. Jhs. im südlichen Ostseeraum aus archäologischerSicht. — Hansa vakar — Hansa rīt. Hansa yesterday — Hansa tomorrow. Riga 2001, lk 98–100.139