Download (4Mb) - E-Ait

katoliku ajal suhteline tolerants väljaspool abielu sündinud laste suhtes. Wolfgang Reinhardosutab, et selline suhtumine oli keskaja Euroopas suhteliselt levinud: ka väljaspool abielusündinud lastel olid suhteliselt head tulevikuväljavaated ja karjäärivõimalused. 1582 Et väljaspoolabielu sündimist siiski päris loomulikuks või tähtsusetuks asjaoluks ei peetud, näitab, kuidasVana-Pärnu kirikhärra Johann Droste (vt tema kohta lähemalt ptk 7.3.3) puhul ei unustatudtema ebaseaduslikku päritolu rõhutamast (was uth Westualen ein bastert van den Dorsten). 1583Aga mitte ainult orduhärrad ei harrastanud Uus-Pärnus mitteabielulisi suhteid. KaupmeesFrans Brunsil olid abieluvälised seksuaalsuhted Sweder Sile lesega (dat he gemelte wedeweboslapen). 1557. a tulid lese eestkostjad rae ette ja nõudsid, et mees naise ära võtaks, sestnaine oli mehest rasedaks jäänud. Seda Frans Bruns ka tõotas teha ning käesurumisega olidmõlemad pooled lepitatud. 1584 Kui ta poleks nõustunud, tulnuks tal Riia õiguse järgi makstanaisele hüvitiseks korralikku kahjutasu. 1585Siinkohal väärib äramärkimist huvitav seik raehärra Joachim Klemroggeni elust. Nimelt andis tatasuks kauaaegse truu teenistuse eest (eres truwen langhen densthes halven), mida tahes see siistähendas, Elsze Abrale ühe krundi Vana-Pärnus. Selle tahtis naine 1556. aastal, s.o pärastJoachimi surma, oma tütre Luchresye Klemroggeni (Kleneroghe) nimele kanda. 1586 Vägagi tõenäoliseltoli tegu Joachimi tütrega, kes sündis n-ö väljaspool abielu, kuid keda isa tahtis siiskikaasavaraga kindlustada. Ilmselt ei olnud Elsze Abra piisavalt väärikas, et temaga abielluda. Jajälle kord käsitatakse seda kui suhet teenijaga, ükskõik, oli see siis seda ka tegelikult või ei.Tähelepanuväärsel kombel olid selle 1556. aastal toimunud tehingu tunnistajaks muu hulgasJoachimi lese võõrasisa (Dyderyck Muns) ning lese vastse või tulevase abikaasa, Hans vanDrochterseni sugulane Crystouer Trochtersen.Alles 1598. aastast pärineb Uus-Pärnu ajaloost esimene dokumenteeritud juhtum abielurikkumisekohta. Nimelt tekkis raehärra Rother Wechmannil suhe oma teenija Annaga. Selleksajaks oli aga isegi Uus-Pärnus kadunud igasugune leebus abieluväliste seksuaalsuhete vastu, sedaeeskätt tänu reformatsiooniga saabunud seksuaalmoraalist üleastumise kriminaliseerimisele. 1587Abielu rikkunud mees heideti raest välja, Uus-Pärnus kehtinud Riia linnaõiguse järgi pidi tamaksma raele trahvi, muidu ähvardas tema armukest avalik piitsutamine. 15886.4. LESED. NAISE SOTSIAALNE SEISUNDNaiste igapäevasest elust ja tegevusest ei anna Uus-Pärnu linna- ja pärusraamat peaaegu mittemingeid teateid. See on ka mõistetav, sest tegu on eeskätt linna õiguspraktikat ja asjaajamistkajastavate dokumentidega. Mõnevõrra paremini on linnaraamatutes dokumenteeritud leskedetegevus. Abielunaised olid oma abikaasa eestkoste all ning pidid õiguslike tehingute juureslaskma end nende poolt esindada. 1589 Uus-Pärnus kehtinud Riia õigus sätestas, et naiselpolnud õigust midagi iseseisvalt pantida, ainult ehtepaelu, lina ja lõnga võis abielunaine osta15821583158415851586158715881589Reinhard, Lebensformen Europas, lk 242. Vrd ka Isenmann, Die deutsche Stadt im Spätmittelalter, lk 225.PA, lk 341.PA, lk 240, nr 191.QRS lk 176, VI, 2 §1: So welic man geyt na enes mannes dochter ofte nichten in en hus, wat eme darschut, dat bliuet sunder beteringe. §2: Is auer dat he begrepen wert bi ere, so sal he se tho ener echtenhusvruwen nemen. Mer en wil he erer nicht, so sal he ere x mark suluers geuen.PA, lk 95–96, nr 132.Vt Põltsam, Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal, lk 18.EAA, 711, l. 263p.Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 87–88.177