Download (4Mb) - E-Ait

kõlvatuid eluviise, neid süüdistati patuelus ja jumalasalgamises. Sellise vaimse meelestatusejuures on mõistetav, et kloostri rajamine ei pruukinud vastata Uus-Pärnu kodanikkonnaootustele ja paremale äranägemisele.Uus-Pärnu linnaraamatust pärineb veel teine teade, mille järgi ka hallid mungad s.t frantsisklasedtahtsid asutada kloostrit turuplatsi äärde. 579 Szoeyede (Szöge) vasallisuguvõsa loovutas neileselle tarvis ühe tühja krundi. Kodanikud aga ei tahtnud kloostrit ning Szoeyede plats seisistühjalt, kuni see loovutati Karksi foogtile. Melcher van Galen sai Szoeyede kirikule Jumala auksannetatud platsi ja ehitas sinna kiviaida, kuid ei unustanud 1528. a annetada kirikule 70 Geldernikuldnat. 580 Küsimuseks on, kas tõepoolest nii dominiiklased kui ka frantsisklased tahtsid Uus-Pärnusse kloostrit asutada, või on tegu lihtsalt kirjutaja näpuveaga linnaraamatus. Viimase väitepoolt on Heinrich Laakmann, kes väidab, et mõlemal juhul käis jutt ühest ja samast platsist. 5811543. aasta pärusraamatu põhjal oli tegu siiski kahe omaette, kuid kõrvuti asunud krundiga: ühelpaiknes nn Karksi maja, teisele ehitas Karksi foogt 1527. a kiviaida. 582Katoliku ajal toetas ja edendas ordu mitme pühaku, nagu näiteks Jumalaema, Püha Jüri, UngariPüha Elisabethi, Püha Mauritiuse jt kultust. 583 Uus-Pärnus näib ordu olevat soosinud PühaBarbara, samuti Püha Musta risti kultust. Orduhärrad olid seotud mitme sihtkapitali asutamisegaUus-Pärnu kirikute või altarite juures, samuti olid nad linnakodanike sihtkapitalide haldajad.Pärnu komtuur Cordt Vitingkhoff asutas Püha Musta risti auks sihtkapitali, mis tõi aastas sisse24 marka. Raha haldaja oli Ditrich Viting, kelle Kehtna mõisa peale raha oli paigutatud. 584Pärast reformatsiooni jättis suguvõsa raha endale. 1507. aastal surnud Cordt Vitingkhoff agamaeti ilmselt Nikolai kirikusse, vähemalt asus seal tema hauaplaat kahe viimase piilari vahelkiriku põhjaküljel. 585 Nikolai kirikus koori ees asunud Püha Anna altari sihtkapitaliks annetasidlinnakodanikud Lutke Sundern 200 ja Berndt Blome 500 marka. 586 Seda kapitali haldas Pärnuordukomtuur. Vähe aega enne oma surma tegi Karksi vana foogt Melcher van Galen 1551. aasta8. novembril Nikolai kirikule annetuse, asutades oma sihtkapitali. 587 Bürgermeister Barenfeldtikäsutada jäi 200 Riia marka, tingimusel, et see raha pidi igaveseks jääma kiriku jutlustaja heaks(by der kercken dem predichstoel thom besten ewichlick bliven schollen). Niikaua, kui see200 marka oli Barenfeldti või tema pärijate omanduses, pidid nad kirikule maksma mõlemaltsajalt margalt 5 protsenti aastas, ehk 5 marka lihavõtteks ja 5 marka mihklipäevaks. See rahaläks saksa jutlustaja (dutzsche predicante) teenistuseks. Kui Barenfeldt tahtis raha tagastada,pidi raad andma selle mõnele teisele väärikale mehele kasutada, tingimusel, et too maksab igaltsajalt margalt 6 protsenti intressi aastas Nikolai kiriku jutlustajale (und schal also ewige rentesin und bliven by der kerckenn dem predichstoel thom bestenn).Eestlaste hingehoiutöös oli ordul samuti oma osa, nii määras ordumeister Plettenberg varemTylemannus Ymmenhußenile läänistatud linapressilt laekunud sissetulekud mittesaksa579580581582583584585586587PA, lk 123, nr 9.PA, lk 123, nr 9.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchwesen Neu-Pernaus, lk 143.PA, lk 305, nr 3, 4.Alain Demurger. Die Ritter des Herrn. Geschichte der Geistlichen Ritterorden. München 2003, lk 203.Püha Jüri, Püha Elisabethi ja Jumalaema kultuse ühendamine näitab selgesti Saksa Ordu kahesugustiseloomu: tegu oli nii sõjalise ordu kui ka hoolekandeinstitutsiooniga.PA, lk 143.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchwesen Neu-Pernaus, lk 132. J. C. Brozte järgi oli komtuurihauaplaadil surma-aastaks märgitud 1506, vt Johann Christoph Brotze. Estonica. Koost Ants Hein, IvarLeimus, Raimo Pullat, Ants Viires. Tallinn 2006, lk 129.PA, lk 184, nr 76, lk 210, nr 125, lk 127, nr 22.PA, lk 227–228, nr 164.68