Download (4Mb) - E-Ait

strate) oma nime. Jaani kiriku koguduseliikmed olidki nähtavasti eeslinna elanikud. 21. märtsil1525 toodi kirikust rae kätte 208 marka ja 8 killingit; väärisasjadest väike pilt (kleyn bylde),mõlemalt poolt 12 väikese helme ja pandlaga kaunistatud kuub (roeck myth xij … schaleckensund spangen), väike kullatud kroon (beslagene vorgolde kroene) ning 3,5 loodi nööpides jasõlgedes (an knoepen und spangen). 1802 Kirikus polnud kuus aastat enam arvet peetud.Vöörmünder Johann Schutte oli millalgi selle aja jooksul ehitanud kirikuõuele maja (dat huyßinne szant Johans hoeve). 1803 Paraku ei ole teada, mis otstarve oli majal. Võimalikevariantidena võiksid kõne alla tulla kas vaimulike, kirikuteenrite- või -valvuri elamu võiseegimaja. Pilti ei muuda palju selgemaks ka teadmine, et pärusraamatu järgi oli 1543. a linnatalupoegade hulgas keegi Thomas in sanct Johans hove, kes maksis teistest talupoegadestkõrgemat maksu. 1804 Kirikul pidi olema mingi seos ka nn Jaani kivimajaga (sunte Johannisstenhus), mis asus linnas. 1805 Puudub igasugune ettekujutus, mis seos see oli. Kõne alla võikstulla mingi hooldusasutus või varjupaik, s.o seek või vanadekodu, kuid kõige tõenäolisemaltoli siiski tegu lihtsalt kivimaja või aidaga, mida kiriku heaks välja renditi.Kirikutele ja altaritele tehtud annetused väärivad tähelepanu, sest ütlevad alati midagi ka nendekohta, kes neid annetusi tegid. Nikolai kiriku Püha risti kabeli korjanduskarpi jäetud annetustejärgi (150 marka 6 veeringut ja 3 killingit) võib arvata, et seal liikus valdavalt jõukas rahvas,mitte ainult seepärast, et korjanduskarpi kogunenud summa oli suur, vaid et kõige väiksemannetatud rahaühik oli eeldatavasti killing. Isegi tõenäolist annetajate arvu saab välja arvutada.Kui iga kabelit külastanu oleks annetanud ühe killingi, pidanuks seal käima u 5500 inimest, kuiigaüks visanuks 1 veeringu, siis oleks seal käinud 600 inimest. Tõsi küll, nende kahe arvu vaheon väga suur, aga siiski mingi habras toetuspunkt Musta risti austamise ja populaarsuse üleotsustamiseks. Jaani kirikus oli umbes samapalju sularaha kui Nikolai kiriku Jumalaema võiPüha risti kabelis. See viitab, et kirikul oli oma kindel külastajas- ja kogukond. Hoopis teistsuguneoli olukord Pühavaimu ja Gertrudi kirikus. Annetusi oli vähe ning annetati kõigeväiksemaid rahaühikuid: šerffe. Gertrudi kirikusse jäeti ohvrianniks isegi lina. Vähesedannetused räägivad sellest, et neid kirikuid külastasid peamiselt vaesed inimesed, nagu rändajad,meremehed, seegielanikud jms. Pühavaimu kiriku koguduse moodustasid seegielanikud,Gertrudi kirikul oma kindlat kogukonda ilmselt polnudki. Kohalike hulgas populaarsed pühakojadneed polnud, igatahes eelistasid Uus-Pärnu kodanikud oma annetused viia teistesse linnapühakodadesse.Maarja-Magdaleena kirikust (sanct Marien Magdalenen kercke), samuti Anna kabelist (santhAnna cappelle; sanct Anna kercke) raad 1525. a annetuste raha ja väärisasju ära toomas ja ülelugemas ei käinud. See viitab, nagu märgib ka Heinrich Laakmann, et tegu oli ordukirikutega.Mõlemad mainitud pühakojad asusid väljaspool linnamüüre. Maarja-Magdaleena kirik paikneskusagil jõe ääres. 1806 Ordulinnuse taga linapressi juures asus Anna kabel. 1807 Maarja-Magdaleenakirikut peab Heinrich Laakmann orduteenrite pühakojaks. 1808 Võimalik, et ühe kõnealuse pühakojapuhul muutus 15.–16. sajandi vahetusel kaitsepühak. Nimelt on 1491. a mainitud Püha Jürikirikut Uus-Pärnus. 1809 Tegu võib olla muidugi lihtsalt testamendi koostaja eksitusega. Samas onPüha Jüri just sõjameeste kaitsepühak, seega orduteenritele igati sobilik patroon.18021803180418051806180718081809PA, lk 146–147; 338. Sellest sai raehärra Johann Schutte 4,5 loodi, ühe loodi eest maksis 40 killingit,ülejäänud väärisasjad läksid rae laekasse.PA, lk 146.PA, lk 303.PA, lk 146; lk 291, nr 29; lk 325, nr 60.PA, lk 155, nr 4, Raehärra Luder Klanthe haerphues hotten asus negst szanth Marien Magdaelenen kirckenoch der beke.PA, lk 164, nr 30.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 86.Revaler Regesten III, nr 51.196