Download (4Mb) - E-Ait

teada uute raeliikmete valimisest ja uue linnavalitsuse ametisse astumisest, seal viidi täide kahukkamisi. Turuplats oli vaieldamatult tähtsaim ning tegelikult üldse ainus omataoline avalikruum Uus-Pärnus seespool linnamüüre. 231 Sealsamas lähedal asus linna n-ö vaimse elu kolle –pühale Nikolausele pühitsetud kogudusekirik. Viimase toredus ja suurejoonelisus oli linnakogukonnaväärikuse ja iseteadvuse väljendus. 232 Linna peakiriku juures asus kirikla koosoma õue ja 1543. a ehitatud kivist saunaga. Sealsamas lähedal, täpsemalt Nikolai kiriku koorivastas töötas rae kivihoones koolimaja (steynhus […] wert gebrucketh thor scholen boderff). 2331544. aastal tehti koolimajas suuremat sorti ehitustöid, sinna seati sisse kamber orelimängijaleja teistele kirikuteenritele. 234 Veel üks oluline ühiskondlik hoone oli gildimaja – gildi liikmeteja selle külaliste kogunemise ja kooskäimise koht. Linnale tähtsatest rajatistest tuleb veelmainida kahte vaestemaja. Nendest üks oli olemas juba enne reformatsiooni, teine aga ehitati1549. aastal. Peab nentima, et keskaja linna Euroopas iseloomustav ühiskondlike hoonetevähesus ning avaliku ruumi nappus tuleb ilmsiks ka Uus-Pärnu puhul. 235Uus-Pärnu rae prioriteet oli linna kaitseehitiste kaasajastamine, kuid paralleelselt sellega suudetika seespool linnamüüre hooneid ehitada ja taastada. Linn ehitas käsitööliste tarbeks väikseid elumaju:1542. a valmis üks selline Pühavaimu torni juurde, siis veel kaks vahvärkmaja Punasetorni lähedusse. 236 1545. aastal ehitati linna kulul turuplatsi äärde eluruumiga pood. 237 Kinnisvaraarendati ka erakapitali abiga. Näiteks 1544/1545 sõlmis raad kokkuleppe bürgermeistriteJohann van Lynthemi ja Nicolaus Barenfeldtiga ning linnafoogt Luder Klanthiga, kes võtsidkohustuse ehitada oma kulu ja kirjadega tühjale platsile turuväljaku lähedal keldritegakivihooned (aidad). 238 Kõik kulud tuli üles märkida ning raad hüvitas need esimesel võimalusel.1.1.3.1. ElumajadUus-Pärnust pole säilinud ühtegi keskaegset elamut. Seega on teema käsitlemiseks kasutadaainult kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Elsbet Parekilt pärinevad mõne keskaegse maja kirjeldused.Parekil oli võimalik Pärnu keskaegse päritoluga elamuid või nende pärast II maailmasõdajäänud varemeid ise vahetult uurida, seepärast on tema informatsioon kahtlemata vägaväärtuslik. Olemasolevad kirjalikud allikad ei ole antud küsimuses üleliia informatiivsed,nendes sisalduvate teadete põhjal saab eristada hooneid ehitusmaterjali järgi, s.o puu-, vahvärkjakivimaju; veel esines segatüüpi elamuid, millel vaid dörnse oli kiviehitis, eeskoda agapuidust. Kivimajade ehitamisel kasutati maa- ja paekive ning telliseid. Näiteks Pika ja Pühavaimutänava ristumiskohas asunud kullassepp Fabian Medigeri maja välisseinad olid laotudpaest ja põllukividest, siseseinad ja kõrgete keldriruumide võlvid aga tellistest. 239 See osutab, ettellis oli suhteliselt kallis ja raskesti kättesaadav ehitusmaterjal ning sellest ehitati ainultmõningaid majaosi või -konstruktsioone, nagu võlvid, suitsulõõrid jms. 1543. aasta pärusraamatuandmed näitavad, et 16. sajandi esimesel poolel olid Uus-Pärnus domineerimas juba231232233234235236237238239Vrd nt Marc Boone, Heleni Porfyrion. Markets, squares, streets: urban space, a tool for cultural exchange. —Cultural exchange in Early modern Europe. Vol. II; Cities and Cultural Exchange in Europe, 1400–1700.Donatella Calabi, Stephen Turk Christensen, Ed. Cambridge, 2007, lk 235–237.Reinhard, Lebensformen Europas, lk 500.PA, lk 329, nr 71.PA, lk 288, nr 14: … de schole wedder bauen affgebrackenn und up getogen, dath um bauen ok einekamer is, dar schir morgenn ein orgelliste, ander sunst kerckenn dener liggen kann.Dominique Bathélemy, Philippe Contamine. Interieur und privates Gehäuse. — Geschichte des privatenLebens. Bd. II. Georges Duby, Hg. Fischer 1990, lk 410–411.PA, lk 287, nr 12.PA, lk 288, nr 15.PA, lk 306, nr 6.Parek, Pärnu sajandeis, lk 18.32