Download (4Mb) - E-Ait

7.3.4.2. Liivimaa sõja eelõhtuVahetult Liivimaa sõja eel kogesid teiste liivimaalaste hulgas ka uuspärnakad vaimset ergastust,mille tõi kaasa meissenlane Jorgen (Jürgen). Sellest läbi Poola ja Preisimaa Ülem-Saksa aladelt1556/57. a Liivimaale saabunud rändjutlustajast kirjutavad nii Johann Renner kui ka BalthasarRussow oma kroonikas. 2017 Jorgen pälvis kaasaegsete tähelepanu ja hämmastuse, sest rändaspaljajalu, poolalasti, riietatud vaid kotti, tema pikad juuksed küündisid allapoole õlgu, magadatavatses pühamees alati palja maa peal. Väidetavalt ei tahtnud Jorgen ei süüa ega juua, kui tapolnud seda enne tööga ära teeninud. Võimalik, et mõlemad kroonikud, nii Renner kui kaRussow, nägid pühameest ka oma silmaga. Kindlasti on aga tegu kahe originaalse, teineteisestsõltumatu kirjeldusega. Renneri jutustuse järgi manitses Jorgen kõikjal rahvast patukahetsuseleja karjus sageli: “Oh häda, oh häda Liivimaale, parandage meelt, parandage meelt!” 2018 Rändjutlustajalelisaks oli kroonikakirjutajate valdavalt tagantjärele tarkuses õhk tulvil muidki kurjakuulutavaidendeid. Nimelt “1556 nähti talvel komeeti mitme nädala jooksul, saba Leedu jaVenemaa suunas sirutamas. Seepeale järgnes kallis aeg, nõnda et last rukist 130 Riia markamaksis, mis enne 50 marga eest osteti”. 2019 Paul Johansen on tulnud välja hüpoteesiga, et teguoli ennast juut Ahasveriks pidava prohvetiga. 2020Jorgen käis läbi Riiast, Pärnust ja Tallinnast. Kõikjal manitses ja õhutas ta inimesi meeleparandusele.Igas linnas olevat ta käinud usinasti kirikus jutlusel. Uus-Pärnus pidanuks ta seljuhul kuulama Steffen Kerlini jutlusi, kuivõrd just tema oli neil aastail linnas pastor. Mõningatvõõristust tekitas äärmuslik pühamees isegi kirikuõpetajates ning nad püüdsid teda korduvaltjuhatada ja tema ettevõtmist maha laita, siiski suutnud mees “sedavõrd pühakirjast vastata, etnad ta rahule jätsid”. 2021 Jorgeni Liivimaa-retk lõppes ootamatult teel Tallinnast Narva, kusväidetavasti kohalikud talupojad ta maha lõid. Kaasaegsete kroonikute kirjeldusi arvestadestekitasid Jorgeni isik ja õpetus Liivimaal märkimisväärset vastukaja, aga ka vastakaid arvamusi:“Mõningad pidasid teda hulluks, mõningad unistajaks, mõningad ütlesid teda olevat Jumalaimemärgiks ja sellele järgnevat kindlasti midagi, ükspuha mis.” 2022 Täpselt nii ka juhtus.7.4. KOKKUVÕTEReformatsioonieelsest ajast on Uus-Pärnust teada kuus pühakoda, linnas tegutses kolmreligioosset vennaskonda. Umbes 70 kodaniku ja umbes 1000 elanikuga linnakese kohtapolnud see siiski midagi erakordset, vaid suhteliselt tavaline proportsioon. Tähelepanu vääribaga kloostrikonvendi puudumine Uus-Pärnus keskajal. Alles 16. sajandi algul on teateidkatsetest rajada linna frantsisklaste ja/või dominiiklaste konventi, kuid see põrkus kodanikkonnavastuseisule. Pühakute ja reliikviate austamisel Uus-Pärnus valitses sarnane pilt naguteisteski Liivimaa linnades, kohalik reliikvia – Must rist – välja arvatud. Linna kultuslikuselus ilmnevad ka mõned üldised suundumused, nagu näiteks hiliskeskajal kogu Euroopas201720182019202020212022Lynthem tasus linnale 150 marka rukkis, see läks linnale müüride ja tornide ehituskulude katmiseks, PA,lk 162, nr 23.Vt Johann Renner’s Livländische Historien, lk 144–145; vrd Russow, Chronica der Prouintz Lyfflandt, lk 51.Johann Renner’s Livländische Historien, lk 145. Tõlge eesti keelde Ivar Leimus, vt Renner, Liivimaaajalugu 1556–1561, lk 14.Johann Renner’s Livländische Historien, lk 144. Tõlge eesti keelde Ivar Leimus, vt Renner, Liivimaaajalugu 1556–1561, lk 14; vrd Russow, Chronica der Prouintz Lyfflandt, lk 48.Paul Johansen. War der ewige Jude in Hamburg. — Zeitschrift des Vereins für Hamburgische Geschichte.Bd XLI. Hamburg 1951, lk 189–204.Renner, Liivimaa ajalugu 1556–1561, lk 14.Russow, Chronica der Prouintz Lyfflandt, lk 51. Tõlge eesti keelde Dagmar ja Hermann Stock, vt BalthasarRussow. Liivimaa kroonika. Tõlk. Dagmar ja Hermann Stock. Tallinn 1993, lk 105.219