Download (4Mb) - E-Ait

sotsiaalset prestiiži. 1114 Küllike Kaplinski juhib tähelepanu, et 14. sajandil esines Tallinnasarvukalt linnakodanikke, kellel oli rendi- või täieliku lääniõiguse alusel väikseid maavaldusi.Väidetavalt oli sel ajal Tallinna 90 raesuguvõsast 2l-l, seega 24%-il raevõimelistest linnakodanikestlinna lähedal läänistatud või panditud maavaldus. 1115 Sellised maaomandid sidusidkodanikke tihedamalt linna lähima tagamaaga. 16. sajandi esimesel poolel oli Uus-Pärnuskodanikke, peamiselt raehärrasid, kellele oli läänistatud maavaldus Uus-Pärnu lähitagamaal võika kaugemal. Bürgermeister Johann van Lynthem sai 1518. aastal ordumeistrilt lääniks mõisaMazstraupe(?) piirkonnas kahasse Marcus Heitkensiga. 1116 1532. a läänistati talle maavaldusiVäike-Salatsi (Mazsalaca) piirkonnas. 1514. a läänistas ordumeister Plettenberg raehärra BerndtStolterkampile väikese maavalduse (ühe adramaa) Uulus Wincke külas. 1117 Selle lääni eelmineomanik oli raehärra Michel Schulte. Leetva küla Suure-Jaani kihelkonnas oli läänistatud Uus-Pärnus elanud Otto Watzelile, hiljem kuulus lään Watzeli lesega abiellunud raehärra Steffen vanAschenbergile. 1118 Raehärra Heise Vegesackile läänistas ordumeister Kettler 1561. a kõrtsiUulu külas, varem oli kõrts kuulunud kellelegi Christofferile. 1119 Heise Vegesackile läänistasordumeister samal aastal veel 3 taluperet ja 1¼ adramaad Papitack’i külas Saardes, kusVegesackil oli juba varasemast ajast 4 taluperet ja 3 adramaad. Niisamuti läänistati talle kõrtsTüri-Allikul. 1120 Maavaldus oli ka raehärra Stephanus Vetteril, kes omandas 1563. a Christoffervan Monchhausenilt 733 taalri eest Kalli küla. 1121Leidus üksikuid läänivaldajatest linnaelanikke ka väljaspool Uus-Pärnu raadi. 1546. aasta27. juulil Volmaris välja antud tunniskirja järgi läänistas ordumeister Brüggenei Uus-Pärnuelanikule Margareta van dem Bergele ja tema pojale, noorele Melcher von Galenile,Bartholomeus Lätlase (de lette) talupere Raeste külas koos maa ja tüki heinamaaga. 1122Hiljemalt 1536. aastal Uus-Pärnus elanud Marcus Hanele läänistas ordumeister 1544. a Surjuküla. 1123 Bürgermeister Lynthemi väimehele, Uus-Pärnus elanud ordu asekantsler JohannVischerile kuulus mõis hilisemas Saarde kihelkonnas. 1560. a põletasid venelased sellemaha. 1124 Maahärra võis läänistada ka muud peale maavalduse. Nii läänistas orduTylemannus Ymmenhußenile linapressi, 1551. a bürgermeister Barenfeldtile ja Melcher vanGalen nooremale kahe peale tuuleveski linna ees. 1125Ajavahemikul 1518–1562 raadi kuulunud 31 raehärrast kuus omandasid maavalduse või muulääni enne orduriigi lõppu. Lisaks nendele said lääni omanikuks Liivimaa sõja ajal: raehärraClaus Zinte 1565 ja bürgermeister Conradt Vitingkhoff 1571. 1126 Tuleb tõdeda, et suuremmaade läänistamine Uus-Pärnu kodanikele leidis aset alles vahetult Liivimaa sõja eel ningselle ajal, kuid see tulenes Liivimaal üldiselt valitsenud olukorrast. Nimelt kuulus keskajaLiivimaal suur osa maadest vahetult maahärra valdusesse, läänistatud oli maid suhteliseltvähe, v.a Põhja-Eestis. Seejuures polnud üheski teises Liivimaa piirkonnas sedavõrd vähe1114111511161117111811191120112111221123112411251126Engel, Die Deutsche Stadt im Mittelalter, lk 273–278.; Karl-Friedrich Krieger. Bürgerlicher Landbesitzim Spätmittelalter. — Städtisches Um- und Hinterland in vorindustrieller Zeit. H. K. Schulze, Hg. Köln,Wien 1985, lk 91.Kaplinski, Tallinna käsitöölised, lk 56.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 118.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, lk 172–173.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 96.Stackelberg, Der Landbesitz, lk 173.Stackelberg, Der Landbesitz, lk 163.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 105.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, lk 173, 231–232: … einenn buren genandtBartholomeus de lette tho Radtz myth synen sons und mith dren ferendel landes. Noch ein stucke hoyschlags.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, lk 173.Johann Renner’s Livländische Historien, lk 325.PA, lk 29–30, nr 14; lk 267, nr 257.Vt Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 106, 132.127