Download (4Mb) - E-Ait

“kirikhärra ja vikaar”. 1680 Sellele bürgermeister Lynthemi teatele tuginedes väidab HeinrichLaakmann, et tegu oli linna kogudusekiriku peavaimulikuga. 1681 Tõenäoliselt ei pidanudLynthem silmas siiski mitte Nikolai kiriku kirikhärrat, vaid Gertrudi kiriku preestrit.Kirikuraamatu sissekanded, aga rohkem veel bürgermeister Lynthemi mälestused, heidavadvalgust vaimulike teenistuskohustustele ja sissetulekutele. Nikolai kiriku kirikhärra sai ordult2 lasti vilja aastas. 1682 Tegeliku hingehoiutööga tegelenud kaplan sai Järva foogtilt aastas14 marka ja Barbara altari sissetulekutest 18 marka. 1683 Ühte vikaari Nikolai kirikus pidas ülalkompanii, makstes talle 10 marka aastas ning võimaldades igapäevase prii õlle gilditoas. 1684Jumalaema kabeli hommikumissa preester sai 14 marka Järva foogtilt ja 12 marka kirikuvöörmündreilt.1685 200 marga renditulu (s.o 6 marka kummalegi) oli määratud leskprouaKolthhovesche õnnistuseks peetava kesknädalase hingemissa (tho der szelemisse desmyddwekes) tarbeks nii Maarja kabelis kui ka Ewaldi altaril. 1686 1517. aastast läks raehärraJohann Denckerile laenatud sajalt margalt laekuv renditulu laupäevaseks lauldavaks missaks(to der syngede mysße alle sunnavende). 1687 Püha risti kabelile annetasid Vitingkhoffid platsipreestri maja jaoks ning Pärnu ordukomtuur rajas Musta risti auks 24-margase vikaaria. 1688Püha Ewaldi altaril teenis preester, kes pidas nädalas mõne missa ja sai 6 marka aastas. 1689 PühaAnna altarile laekus 12 marka renditulu igateisipäevaseks lauldavaks missaks (tho dersinghenden missen alle dinxth(age)). 1690 Gertrudi kiriku preestrile rajas pater TylemannusYmmenhußen 36-margase vikaaria. 1691 Pühavaimu kiriku preestrile läks 100-margase kapitalirenditulu. 1692 Jaani kirikus peeti 1–2 missat nädalas, preester, kes seal teenis, sai 6 markaaastas. 1693 Kõrvalaltaritel peetud teenistustel, nagu missadel Püha Risti juures, vigiiliatel, hingemissadelja stacie’del, tehtud annetused läksid samuti osaliselt preestrite jt sissetulekuteks.Tiina Kala on lähemalt uurinud Tallinna vaimulike sissetulekuid, tema uurimuse tulemusedpakuvad head võrdlusmaterjali Uus-Pärnu andmetele. Näiteks sai Tallinnas Niguliste kirikusNikolause altari juures teeniv vikaar eestseisjatelt 18 marka lihavõteteks, sealsamas Püha ristijuures igareedest lauldavat reekviemi pidanud preestrile maksti 12 marka aastas. 1694 Tallinna raearveraamatute järgi oli kõige tavalisem vikaaritasu 6 marka aastas. 1695 Kuus marka on Uus-Pärnu allikate põhjal kõige tagasihoidlikum, aga samas üks levinumaid vikaaritasusid. Ilmneb,et vaimulikele makstud tasude suurusjärgud olid nii Tallinnas kui ka Uus-Pärnus üsna samad.Vähemalt on selles osas väikese ja suure linna vahelisi erinevusi raske tuvastada. Iseasi onmuidugi annetustest laekunud tulud, mida ei ole võimalik hinnata. Tallinna Jaani seegikirikukirikhärra aastapalgaks fikseeriti 1498. a pool lasti rukist, pool lasti linnaseid, 6 marka rahas ja6 marka rendisena. 1696 Uus-Pärnu kirikhärra kaks lasti vilja aastas polegi selle kõrval oluliselt16801681168216831684168516861687168816891690169116921693169416951696PA, lk 142: Santh Gerdruden cappell, dar ist kirckher und vicarius her Johann Duegell…Laakmann, Das mittelalterliche Kirchenwesen, lk 125.PA, lk 145.PA, lk 142.PA, lk 143, 145.PA, lk 142.PA, lk 128, nr 23.PA, lk 128, nr 24.PA, lk 143, 145.PA, lk 142.PA, lk 127, nr 22.PA, lk 142.PA, lk 123, nr 8.PA, lk 142.Tiina Kala. Vaimulike elatusviisid hiliskeskaegses Tallinnas. — Vana Tallinn XII (XVII). Modus vivendi.Tallinn 2002, lk 163.Kala, Vaimulike elatusviisid, lk 163.Kala, Vaimulike elatusviisid, lk 162.187