Download (4Mb) - E-Ait

torni vaheline ala, samuti õhku lennanud püssirohutorni ümbrus. Tuli oli seal nii tugev, et tornikõrval elanud Diderich Moller põles koos teenijatega majja sisse. 1958 Tulekahju tabas linnamajanduslikult raskel ajal, nimelt haaras aastail 1527–1534 Liivimaad suur kallinemiste laine.Olukorda arvestades loobus Uus-Pärnu raad kolmeks aastaks rente võtmast, andmaks inimestelevõimalust kosuda ja oma elamised taastada. 19591533. aasta tulekahju on Pärnu ajaloos üks kõige mõistatuslikumaid sündmusi. Linnasüütamises süüdistatuna põletatud habemeajaja sell ja teenija (lõbutüdruk?) tegutsesidväidetavalt Vestfaalist pärit, väljaspool abielu sündinud Vana-Pärnu katoliku kirikhärra JohannDroste “tellimusel”. Uus-Pärnu pärusraamatus seisab, et kõik kolm võeti kinni ja hukati (andren po e sten vorsmoeket). 1960 Droste puhul pole hukkamine siiski kindel. Olles ilmseltveendunud Johann Droste süütuses, andis Tallinna linn talle 1533. aasta 18. oktoobril turbemarkkrahv Wilhelmi, piiskop Reinholdi von Buxhövdeni ja Pärnu komtuuri “vägivalla jakallaletungide” eest. 1961 Just see, kuidas Droste kuriteole reageeriti, muudab kogu lootähelepanuväärseks ja näitab, et kõigel olid hoopis kaugemad tagamaad kui ühe kirikhärraisiklikud motiivid. Kui Droste tõepoolest süütajad palkas, tegutses ta kellegi käsul, jääb aga arusaamatuks,kes ja miks võis tahta linna maha põletada. Pärusraamatu teatel jätkusid süütamiskatsedUus-Pärnus ka suvel. 196231. jaanuarist kuni 13. veebruarini 1534 Viljandis peetud maapäeval esitasid Uus-Pärnusaadikud kaebekirja süütamisest sündinud kahjude üle. 1963 Sellele järgnes Droste vangistamineHaapsalus (24. veebruaril 1534), 1964 kuid kohtuotsust ei langetatud. Uus-Pärnu loobus millegipärastsüüdistusest. 1534. aasta augustis/septembris oli Droste vangistatult Riias, aga kohtuotsusoli langetamata. 1965 Droste tõrjus habemeajaja selli ja teenijaneiu tema vastu esitatud süüdistusi.Ta väitis, et hoopis Jurgen van Ungern ja Claus Hastfer (markkrahv Wilhelmi poolehoidjad)olevat neid sellele teole ässitanud ja õhutanud, sest esimene tahtvat olla isand Viljandis ja teinePärnus. 1966 Droste edasine saatus on ebaselge. Uus-Pärnu rae arveraamatu 1535/36. aasta sissekandejärgi arvas raad oma väljaminekute hulka Vana-Pärnu kirikhärra Johann Droste pealeläinud kulud. 1967 Paraku ei täpsustata, mis kulutustega oli tegu. Droste osa kuriteos jääb sellegaendiselt ebaselgeks. Võiks isegi küsida: kas tookord üldse jõutigi tõelise süüdlase jälile?Hämmastaval kombel on üks haruldane 16. sajandi esimesest poolest pärit poolenisti eestikeelnekiri selle segase looga seotud. Näib, nagu võinuks kirja tundmatu autor olla mingis seosessüütamisega, sest kirjas seisab: “… mida too reetlik kurivaim, Vana-Pärnu jutlustaja, minu kohtaülekuulamisel ja piinamisel tunnistanud on …” 1968 Kõigi märkide järgi oli kiri adresseeritudmarkkrahv Wilhelmi toetaja Jurgen van Ungerni lesele, keda oli tema varast “ülekohtuselt” ilmajäetud. 1969 Ungerni 1529. aastal Uus-Pärnus omandatud maja, nn Väikese Kompanii, lubas ordumeister1536 linna käsutusse, sest linn oli Jurgeni läbi suurt kahju kannatanud (… unsers grotenschadens halven, dar uns Jurgen van Vngern ingefuret hadde …). 1970 Pole täpsustatud, missugust1958195919601961196219631964196519661967196819691970PA, lk 282, nr 5.PA, lk 282, nr 5.PA, lk 341.Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest 1365–1458. / Revaler Geleitsbuch-Bruchstücke 1365–1458.Toim Paul Johansen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded nr 4. Reval 1929 lk X.PA, lk 341.AR, lk 856, nr 328, § 51.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540), lk 6, nr 591.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540), lk 134, nr 707.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540), lk 134, nr 707.PA, lk 284, nr 7.Jüri Kivimäe. Eestikeelne kiri XVI sajandist. — Keel ja Kirjandus, 5, 97, lk 319.Kivimäe, Eestikeelne kiri, lk 324.PA, lk 330, nr 75.213