Download (4Mb) - E-Ait

kaalukalt vahas sisse nõutud kui Uus-Pärnus 16. sajandi lõpul. 1075 Enne reformatsiooni läksUus-Pärnu kaupmeeste kompaniil suhteliselt palju vaha vaja küünalde jaoks, mida kompaniialtari ees iga päev põletati. Mis otstarbel nn trahvivaha hilisemal ajal kasutati, võib vaidoletada. Veel väärib tähelepanu, et Uus-Pärnu kaupmeeste gildi 1588. aasta skraas ei leidusisuliselt mitte mingeid usuelu puudutavaid ettekirjutusi. Oli vaid keelatud jumalavallatuidjutte puhuda 1076 ning kehtis käsk viibida surnud kaaslase ärasaatmisel. 1077 Kuid igasugusedsuhted kirikuga, surnud kaaslaste hingeõndsuse eest hea seismine jms ei leia skraas vähimatkikajastust. Kindlasti ei olnud see nii organisatsiooni loomisest peale. Enne reformatsiooni olidsuhted kirikuga, eriti kiriklikel protsessioonidel jm kombetalitustel osalemine, kompaniitegevuse oluline tahk (vt ptk 7.1.2, 7.1.4). Seevastu näitab taastatud põhikiri Uus-Pärnu kaupmeestegildi 16. sajandi lõpul n-ö kiriku mõju alt vabanenud organisatsioonina. 10784.5. KAUPMEESTE VARANDUSLIK SEIS. BÜRGERLIK HEAOLU4.5.1. Kaubandusest saadud kasumi investeerimineKui suurkaupmehe äri läks edukalt, teenis ta korralikku kasumit. Järgnes muidugi küsimus,mida teha kasumiga, kuhu see paigutada, millesse investeerida. Esimene võimalus oli paigutadasee uuesti kaubandusse, kuid suurkaupmehed investeerisid alati ka mujale, oli mõistlik riskehajutada. Teine võimalus oli paigutada tootmisesse, omandada töökodasid või -riistu ningrentida neid välja käsitöölistele. Uus-Pärnus kuulus kaupmeestele linapress, kaks harepoishutte’t ja tuuleveski. Suhteliselt riskivaba moodus kasumit paigutada oli maavalduseomandamine. Veel sai tulusid paigutada rentidesse, s.t anda kinnisvara vms aktseptaabli varavastu protsendi peale laenu. Uus-Pärnu kaupmehed andsid krediiti nii teiste linnade kaupmeestele,oma linna raele kui ka kaaskodanikele. Suuri investeeringuid nõudis poegadele jatütardele jäetud õpinguraha ja kaasavara.4.5.1.1. KinnisvaraÜks kindel moodus kaubandusest saadud kasumit investeerida oli paigutada see kinnisvarasse:esmalt parandada või täiustada enda elutingimusi, seejärel mõelda ka oma järeltulijate peale.1543. aasta pärusraamatu järgi oli kõige suurem kinnisvaraomanik bürgermeister Johann vanLynthem, kelle omanduses oli 7 kinnistut, raehärra Peter Helwichile kuulus 5 ning JohannHeisele 4 kinnistut. 1079 Kaupmeestele kuulusid kahtlemata linna kõige esinduslikumad elumajad,peamiselt kivihooned, kuid oli ka kivist dörnsega ning vahvärkmaju. Kaupmeesteelamud paiknesid üldiselt üle linna laiali, välja arvatud ainult linna loodeosa, kus asus käsitöölisterajoon, samuti kõrtsid ja aiad. 1540. aastateks oli kõige enam kaupmehi koondunudelama ordulossi vastu, jõe äärde ning turuplatsi ümbrusesse. Kaupmehest kodanikul oli maja ja10751076107710781079Vt Eugen von Nottbeck. Die alte Schragen der Grossen Gilde zu Reval. Reval 1885.EAA, 92, l. 6, § 26.EAA, 92, l. 7p, § 36: … Und da einer verstorben, sollen sie alle das leich zu grabe volgen, bei poen 5 m(ark)-punt wachs.Tegelikult tegutses juba hiliskeskajal linnades vennaskondi, mille tegevus piirdus ainult seltskondlikuläbikäimisega. Näiteks oli selline Lübeckis 15. sajandi keskpaiku asutatud Greveradeni kompanii, selle1489. aastast pärit statuudis puudub religioosne element täiesti, vt Sonja Dünnebeil. Die drei grossenKompanien als genossenschaftliche Verbindungen der Lübecker Oberschicht. — Quellen undDarstellungen zur Hansischen Geschichte. Neue Folge Bd. XLVIII (Genossenschaftliche Strukturen inder Hanse.) N. Jörn, D. Kattinger, H. Wernicke, Hg. Köln, Weimar, Wien 1999, lk 207.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 62.123