Download (4Mb) - E-Ait

Tsölibaadivande nii massilist eiramist Liivimaa ordus varasemal ajal vaevalt esines, see olialles reformatsiooni tagajärg. Ordus ei suudetud vana ja uue konfessiooni vahelist lõhet kauaületada ning see tõi kaasa moraalilanguse ilminguid. Katolikust usust ja riitustest hoiti kinnivaid väliselt ning puhtpragmaatilistel kaalutlustel. Moraalilangust, antud tõotustest lahtiütlemistheideti ordule ette juba kaasajal ning käsitati seda ordu languse põhjusena. Üks Liivimaasõja päevilt pärit lauluke jutustab muu hulgas Alūksne komtuurist Evert von Syburgist,kes tundvat hästi pühakirja ning väitvat, et ordu on saatana sünnitis. Viimast vaid selleks, etpuhta südametunnistusega abieluseisust nautida, nendib kibestunult laulu autor. 543 Küllapleidus ordus endiselt ka neid, kes pidasid tsölibaadivandest kinni. Sellegipoolest võib öelda, etordurüütli kuvand muutus Liivimaal 16. sajandi esimese poole jooksul märgatavalt: ordukäsknikustsai perepea, laste isa, kes soovis ka oma järglased pärandusega kindlustada.2.5. ORDU ENDISED AMETNIKUD JA TEISED ORDUGA SEOTUD ISIKUDUus-Pärnu oli ordulinn, seepärast pole üllatav leida linna kodanikkonna eliidi ehk majanduslikultja poliitiliselt mõjukate isikute hulgas ordu soosikuid, endiseid orduametnikke, orduvasalle,orduhärrade sugulasi. Kõik nad nägid Uus-Pärnus soodsaid tegevus- või äraelamisvõimalusipakkuvat paika. Siinkohal väärib märkimist, et kui Preisis ühendas Saksa Ordu ülem- ja kesksaksaelemente, siis Liivimaa oli algusest peale olnud alamsaksa domeen. 544 Paljud Liivimaaorduvennad olid pärit Vestfaalist. Sealsed aadlisuguvõsad, nagu Fürstenberg (Forstenberch),Plettenberg, Galen, Freiberg, Lappe, van der Recke olid Liivimaa orduharus kõige enamesindatud. 545 Sageli oli nii, et kui üks pereliige astus Liivimaa ordusse, siis astus sinna ka teinevõi tuli lihtsalt ka Liivimaale elama. Nii olid paljud orduvennad omavahel sugulussidemetes ningsamuti sugulased Liivimaa vasallide ja linnakodanikega. Ka Uus-Pärnuga seotud orduhärradepuhul on see hästi jälgitav. Nii oli Pärnu komtuuri Rutgar Wulffi vend Riia kodanik. Uus-Pärnuga lähedalt seotud Karksi kumpani Johan van Scharenberchi vennad tulid samuti VestfaalistLiivimaale: Paul Scharenberch (Scharenberg) sai 1524. a Tallinna kodanikuks, tema poegRemmert oli samas linnas kodanik aastatel 1537–1561. Johanni teine vend Remmert oli aastail1533–1550 Tallinna komtuur. 546 Uus-Pärnu kodaniku Herman van Hoeuelli varajagamiselnimetatakse Karksi vana foogti, Melcher van Galenit, tema nõoks (vedder) ja veresugulaseks(blodes vorwanten). 547 Võib-olla oli Herman van Hoeuell näiteks Melcheri emapoolne onupoeg.Sellisel juhul ei saa välistada viimase sugulust Heinrich v. Galeniga, kelle isa oli Rutger vanGalen ja ema Anna van Hoeuell. 548 Herman van Hoeuelli vend Berndt oli ordu varustusülemVõnnus, seejärel Pärnu asehaldur ning maeti 1566. a Uus-Pärnusse Nikolai kirikusse. Hermanvan Hoeuell ei olnud aga mitte ainult orduhärra sugulane, vaid ordu oli talle ka maadläänistanud. 549 Uus-Pärnuga olid seotud ka ordus teeninud vennad Herman (Karksi foogt 1502–1514) ja Tonnies Ouelacker (Maasilinna foogt 1517–1524/5). Orduhärrade sugulased ei seadnudend sugugi mitte alati sisse mõnes ordulinnas. Sauga ordufoogtil Johann van Ghoeril oli näiteksvend Bartholomeus, kellele ta ostis 1546. a maja ja puuviljaaia piiskopilinna Vana-Pärnusse. 550543544545546547548549550Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1557–1560), lk 248–249, nr 2343.Johansen, Vestfaali olemusjooned, lk 288. Vt ka Sonja Neitmann. Westfalen als Rekrutierungsgebiet desDeutschen Ordens. — Wolter von Plettenberg und das mittelalterliche Livland. Norbert Angermann,Ilgvars Misāns, Hg. Lüneburg 2001, lk 113–129.Johansen, Vestfaali olemusjooned, lk 293.Ritterbrüder, lk 568–569, nr 765.PA, lk 234–235, nr 180, lk 265–269, nr 257.Heinrich Galen oli 1558–1559 Bauska foogt, 1559–1560 Ruhja komtuur, vt Ritterbrüder, lk 249, nr 283.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 74.PA, lk 73–74, nr 61.64