Download (4Mb) - E-Ait

peigmehe, Jurgen Wulffiga, nii Pärnu kui ka Daugavpilsi komtuur. 442 Võib arvata, et komtuurnautis seltsielu ega jätnud kasutamata võimalust käia pidustustel väljaspool Uus-Pärnut. Ta olikindlasti kohal Tallinnas peetud ordumeistri vastuvõttudel, nautides muu hulgas Tallinna raepoolt spetsiaalselt talle saadetud õlut ja veini. 4432.3. ORDUHÄRRADE MAJAD JA MUU KINNISVARAOrdu kohalolek avaldas muu hulgas mõju linna välisele ilmele. Kõige olulisem orduga seotudehitis linnas oli kahtlemata ordulinnus kui alaline meeldetuletus linnaelanikele maahärralikuvõimu kohalolust: ühtaegu nii distsiplineeriv kui ka turvatunnet pakkuv. Ordulinnus, pindalaltumbes kolm korda väiksem linna territooriumist, moodustas osa linnast, olles sellest ometimüüride ja vallikraaviga eraldatud. 444 Uus-Pärnus asus üks väiksemaid konvendihooneid Liivimaal,suurem ainult Vindavist. Ruudukujulise põhiplaaniga tellishoone küljepikkus oli 34 m(Viljandis, ühel Liivimaa suuremal ordukindlusel, oli see 55 m). 445 Väidetavasti sai Pärnu ordulinnus16. sajandil linna tabanud tulekahjudes samuti kannatada. Igatahes tehti sel ajal linnusesmitu ümberehitust, millest andsid tunnistust kas või peasissekäigu hilisgooti võlvkaared. 446Ordulossi ei ole tänapäevani säilinud, oma esialgse kuju kaotas ta juba 17. sajandil toimunudümberehituste käigus. Peamiselt vaid 17.–18. sajandist säilinud plaanide järgi on olnudvõimalik linnust arhitektuurilooliselt uurida. Ordulinnust on uurinud ja kirjeldanud eeskätt Karlvon Löwis of Menar 447 ja Armin Tuulse. Pärnu ruudukujulise põhiplaaniga konvendihoonekujutas endast kahte läbikäidavat ja kahte nende vahele kiilutud hoonet, olles sellisena SaksaOrdu ehitusstiili tüüpiline näide. Lossi peakorrusel asusid kapiitlisaal ja dormitoorium, põhjatiivaidaosas söögisaal, lõunatiiva idaosas lossikabel. Kabeli algsed ristvõlvid olid ilmselt16. sajandi 20.–30. aastatel ümber ehitatud tähtvõlvideks, mis toetusid keskel sambale. Kabelikuju ning krohvil säilinud maalingufragmendid osutavad Löwis of Menari väitel 13. sajandile. 448Maalingu moodustasid sügavpunased ja hallikassinised 0,8 m laiused diagonaalselt kulgevadtriibud, mis olid eraldatud 0,15 m laiuste valgete kontuuridega. Konvendihoone peakorruselasusid ka komtuuri isiklikud eluruumid. 449 19. sajandist pärit kirjelduse järgi olid lossi müüridjalamil 7 jalga paksud, iga järgmise korrusega jäi müür ühe jala võrra õhemaks. 450 Selgitamataküsimuseks on, kas konvendihoonel oli mõni torn. Hilisemast ajast pärit joonistel neid igatahesnäha ei ole. Armin Tuulse peab torni olemasolu tõenäoliseks, vastasel korral oleks tegu äärmiselterandliku nähtusega. 451 1562. aastal viidi ordulossis läbi revisjon ning koostati seal leidunudinventari nimekiri, kõrvuti mitmesuguste majapidamisriistadega on üles loetud kolm seieritega442443444445446447448449450451trockede de erbare Jurgen Wulff im dome tuschen sinen broder her Rotger Wulff, cumptor tho Parnau undWilhelm Forstenbergk, compter tho Duneborg und wort vortruwet Ilsen Firxss, de koste geschach un demgroten gildestaven ...,; vrd ka Jürgen Padel’s und Caspar Padel’s Tagebücher. Heinrich Julius Böthführ,Hg. — Mittheilungen aus dem Gebiet der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands. Bd. XIII. Riga 1886, lk 345.Näiteks ordumeister Plettenbergi auks korraldatud vastuvõtul Tallinnas aastatel 1513 ja 1525 saatis linna raadmõlemal korral Pärnu komtuurile kostituseks 3 pudelit veini ja 2 tünni õlut, vt Paul Johansen. OrdensmeisterPlettenberg in Reval. — Beiträge zur Kunde Estlands. Bd. XII. Heft 4–5. Reval 1927, lk 108, 112.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 54.Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpat 1942. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetisedXXXIII), lk 139.Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, lk 137.Vt Löwis of Menar, Ausgrabungen der Deutschordens-Komturei Pernau, lk 141–149.Löwis of Menar, Ausgrabungen der Deutschordens-Komturei Pernau, lk 147.Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, lk 137.Latvijas Valsts Vēstures Arhīvs (=LVVA), f. 6810 (Otto Huhni kollektsioon), n. 1, s. 48: TopographischstatistischeBeitraege Livlands 46. Band, welcher die Kreisstadt Pernau im Lieflaendischen gouvernementund Pernauschen Kreise enthaelt. Riga 1821, I. 43.Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, lk 135.54