Download (4Mb) - E-Ait

7.1.4. Religioossed gildidUsuelu intensiivsusest selles väikelinnas annab tunnistust nii kirikute-kabelite, altarite kui kareligioossete gildide suhteline rohkus. Uus-Pärnu väikesearvulisest kogukonnast moodustus 15.sajandil teadaolevalt vähemalt kaks religioosset gildi: Püha Ihu ja Püha Nikolai gild. 1810Samas allikas nimetatakse veel “Püha Ihu Nikolai kirikus”, tõenäoliselt mõeldi ka selle allgildi. Bürgermeister Lynthem mainib oma mälestustes, et enne pildirüüstet olid kirikhärral koosvikaaridega mõned gildid, s.o Jumalaema gild (Unßer Lieben Frawen gylde), Püha Ihu gild jastacyen (des Hern Lichnams gilde und stacyen) ning Maarja-Magdaleena gild (szant MarienMagdalenen gylde). 1811 Nende gildidega kogus preester annetusi ja paigutas raha kinnisvarasse.Nikolai gild oli vististi 1520. aastateks tegevuse lõpetanud, vähemasti bürgermeister Lynthemseda ei maini. Umbes 70 kodanikuga ja ca 1000 elanikuga linnakese kohta pole kolm (või neli?)religioosset vennaskonda iseenesest midagi erakordset. Näiteks 16 000–18 000 elanikuga Hamburgisoli selliseid vennaskondi 99, 25 000 elanikuga Lübeckis 67, 45 000–65 000 elanikugaLyonis 68, veidi alla 9000 elanikuga Zamora linnas aga koguni 150. 1812 Religioossed gildidkujutasid keskajal endast mõlemast soost ilmike ja vaimulike ühendusi, mis olid rajatudreligioossetel ja heategevuslikel eesmärkidel. Need ühendasid oma liikmeid jumalateenistusteksja vaestehoolekandeks, matuste korraldamiseks, surnud kaaslaste ärasaatmiseks ja surnu eestpalveiks.Kindlasti ei moodustunud kirikugildide liikmeskond Uus-Pärnus ainult kodanikest,väga tõenäoliselt kuulus vähemalt mõnda religioossesse vennaskonda ka eesti soost linnaelanikke.Tallinnas oli mittesakslasi kõige enam nimelt Püha Ihu gildis. 1813 Kirikugildid, naguka ametialased organisatsioonid, olid märkimisväärseks kultuuriteguriks keskaja Euroopa ühiskonnas:altarite, kabelite jms asutamise kaudu oli neil oluline mõju oma aja kunstielule. 1814 Seekäib ka Uus-Pärnu kirikugildide ja kaupmeeste kompanii kohta, kes samuti rikastasid kohalikkekirikuid kunstiteostega – pühapiltide ja -kujudega, kirikuhõbedaga.Arvukate Püha Ihu (Corporis Christi) vennaskondade ülesandeks oli eeskätt euharistiasakramendiülistus palvustel, protsessioonidel jms. 1815 Keskaja kirikukalendrisse kuulus ka PühaIhu püha, mis oli kinnitatud neljapäevale pärast nelipühi ning mille tähistamine hakkas Euroopaslaiemalt levima 14. sajandil. Selle päeva liturgia sisaldas missat, millele järgnes pidulik läbi linnaprotsessioon, kus vaimulikud kandsid püha hostiat. Protsessioonist võtsid harilikult osa kõikgildid ja vennaskonnad, nii usulised kui ka ametialased. 1816 Protsessiooni marsruudi kohtaTallinnas on teada, et liiguti läbi linna ja suunduti turuplatsile, kuhu oli pandud monstrants kooshostiaga avalikuks austamiseks. Selleks tarbeks oli platsile ehitatud spetsiaalne platvorm,monstrantsi ette asetati põlevad küünlad ning selle kohal kõrgus hinnaline baldahhiin. 1817Mitmesugused protsessioonid ja rongkäigud kujunesid keskajal ühiskondlike pidustuste teljeks.Need perioodilised tseremooniad olid vajalikud kogukonna kooshoidmiseks. Kristuse Ihu ja Verepühal korraldatud protsessioon oli keskaja lõpul kõikjal Euroopas muutunud pigem ühis-18101811181218131814181518161817Revaler Regesten III, nr 51. Annetusi jäeti: Püha Ihu gildile vigiiliateks ja hingemissadeks; Püha Nikolaigildile ning Pühale Ihule Nikolai kirikus.PA, lk 144.Lynch, Individuals, Families, and Communitis in Europe, lk 91–92.Margus, Rahvus- ja sotsiaalvahekordade teravnemine Tallinnas, lk 83–84.; Mühlen, Zur Frühgeschichteder Revaler Gilden, lk 35–36.Hans-Friedrich Rosenfeld, Hellmut Rosenfeld. Deutsche Kultur im Spätmittelalter 1250–1500.Akademische Verlagsgesellschaft Athenaion, Wiesbaden, 1978 (Handbuch der Kulturgeschichte. EugenThurner, Hg. Erste Abteilung Zeitalter Deutscher Kultur), lk 283.Rosenfeld, Rosenfeld, Deutsche Kultur im Spätmittelalter, lk 282.Mänd, Pidustused keskaegse Liivimaa linnades, lk 249.Mänd, Pidustused keskaegse Liivimaa linnades, lk 255.197