Download (4Mb) - E-Ait

5.4. VARANDUSLIK SEIS5.4.1. Käsitööliste elamud, elu- ja töökeskkondKäsitööliste elumajadena on esindatud kõik elamutüübid, mis Uus-Pärnu linnaraamatuist esiletulevad: tasche, vahvärk (stendewerk) ja puumaja, bude (elupood või putka), kivist dörnsega(ehk köetava eluruumiga) puumaja (holten wonhus mith einer steinen dornsen) ja kivimaja.Veel on käsitöölised elanud kõrtsiruumis. Nii kuulus bürgermeister Tonnies von Laerile kõrts,milles varem elas pagar Marten Torffe. 1346 Lihtrahva eluruumidena esinesid ka kiviaidad jakeldrid. Kivimajas elas Uus-Pärnus ainult jõukam osa käsitöölistest, nagu kullassepad jaklaassepad. Kullassepp Johann Scharbowile kuulus koguni mitu kivimaja. 1347 Samas elasidkullassepad ka kivist dörnse ja puust eeskojaga majas ning vahvärkmajas. Kullasseppadejõukust demonstreerivad peale uhke elumaja arvukad kõrvalhooned, aiad (kapsaaed, luksusenäitaja puuviljaaed jm). Esindusliku kinnisvara poolest paistavad teiste hulgast silma ka klaassepad.1348 Kivimajas on elanud veel: sepp, rätsep, habemeajaja, kingsepp ja pagar. Tavaline(raud)sepp kivimaja omanikuna pole kõige tavalisem nähtus, sest näiteks Küllike Kaplinskiliigendab nad madalama järgu käsitööliste hulka. 1349 Heinrich Laakmann toob Uus-Pärnupärusraamatust esile kolm eestlasest majaomanikku: väikekraamikaupmehe ja kaks müürseppa.1350 Neist esimene elas puu- ja teised vahvärkmajas.Enamasti kuulus majaomanikest käsitöölistele üks või mitu aeda, tavaliselt asukohagaeeslinnas. Käsitöölistel oli Uus-Pärnus mitut liiki aedu, nagu kapsa- ja puuviljaaed, küttepuudehoiuplats, saun. Vaestel käsitöölistel täitis üks aed mitut funktsiooni. Puuviljaaia jakõrtsi omanikud olid käsitöölistest ainult kullassepad ja klaassepp. Üldiselt oli ühel perel võimajapidamisel üks kõrts, kuid leidus ka erandeid. Nimelt kuulus kullassepp Thomas Gudelekoguni kaks kõrtsi. 1351 Uus-Pärnust on 16. sajandi keskpaigast teada üks kivist dörnsegakõrtsihoone. See linna kõige uhkem kõrts kuulus klaassepast raehärrale Johann vanAckenile. 1352 Allikad ei võimalda aru saada, kas tõepoolest kuulus treija Tewesi maja juurdepool pingist Nikolai kirikus ning pottsepp Jost van Collenni maja juurde viimane pink kabelis(paremat kätt, kui sisse tulla), või pigem “lisandusid” need majale alles pärast uute omanike(vastavalt raehärra Luder Klanth ja Karksi vana foogti elukaaslane) valdusesse minekut. 1353Igatahes oli oma pink kirikus luksus, mis käis kaasas ainult väheste majadega Uus-Pärnus.Suur osa Uus-Pärnu käsitöölistest elas üürilistena. Küllike Kaplinski väitel elasid Tallinnaskahekorruselistes kivimajades koos 3–5 perekonda. 1354 Uus-Pärnu linnaraamatud samasugustteavet paraku ei paku. Kõik, mida üürimajas elamise kohta Uus-Pärnus teada saab, on see, etraad üüris elumajadeks välja bude’sid ning vahvärk- ja puumaju, samuti turuplatsi äärespaiknenud kivihooneid (aitu). 1355 Raad võis ka eraldada platsi, kuhu käsitööline ise majaehitas, nagu tegi kangur Hollandt. 135613461347134813491350135113521353135413551356PA, lk 181, nr 69.PA, lk 320–321, nr 46–48.PA, lk 167, nr 37; lk 185, nr 77.Kaplinski, Tallinna käsitöölised, lk 54.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 77.PA, lk 157, nr 7.PA, lk 337–338, nr 109.PA, lk 315–316, nr 34; lk 313, nr 29.Kaplinski, Tallinna käsitöölised, lk 41.Vt nt PA, lk 174, nr 52; lk 289, nr 21.PA, lk 336, nr 103.151