Download (4Mb) - E-Ait

Omaette teema võiks olla kontaktid Vana-Pärnu käsitöölistega: näiteks kas vahetativastastikku ametimehi? Paraku ei ole allikad selles küsimuses kuigi informatiivsed. Uus- jaVana-Pärnu klaasijate oletatavatest sidemetest oli juttu juba eespool. Vana-Pärnu kinnisturaamatu1553. aasta sissekandest selgub, et Uus-Pärnu kullassepa Cordti käes oli üks linnakodanikRyholthi pärijatele kuulunud ehe. 1338 See lubab arvata, et Vana-Pärnu kodanikudkasutasid ordulinna kullasseppade teeneid. Muus osas on kahe linna käsitööliste kontaktidestteada vaid niipalju, et kullassepp ja puunikerdaja olid Vana-Pärnus tunnistajad kinnisvaratehingutejuures. 1339 Vastupidistest sidemetest pole teada niigi palju. Sellegipoolest tundubvastastikku käsitöömeistrite teenete kasutamine ülimalt tõenäoline.5.3.3. VäljaõpeKäsitööametit oli võimalik õppida Uus-Pärnu kohaliku meistri juures, kuid võimalusel olikasulik seda teha hoopis suures linnas. Kullassepaametit käidi õppimas näiteks Tallinnas.Raehärra Hinrich Kallenberchi kasupoeg Hinrick Rickmann saadeti u 1543. aasta paikukullassepaametit õppima Tallinna meistri Jurgeni 1340 juurde, kus ta õppis 7 aastat. 1341 Kullasseppadeametiraamatu järgi oli tema õpiaeg 6 aastat ning see algas 1544. 1342 Kullasseppadeõpiaeg oli üks pikemaid, kestis 7–10 aastat, millele järgnesid selli rännuaastad. JurgenGoltsmit, kelle juurde Hinrick õppima saadeti, oli igati väärikas ja lugupeetud meister, kes oli1548. a kullasseppade tsunfti vanem 1343 ning aastail 1550–1553 Kanuti gildi oldermann. 1344Hinrick Rickman oli üks väheseid, kes teadaolevalt pärast õpiaega ka meistriks sai.Väidetavalt jätkas ta meistrina Pärnus. 1345 Rickmani naasmist sünnilinna ei saa välistada, kuidUus-Pärnu kirjalikest allikatest ei tule see ilmsiks.13381339134013411342134313441345PA, lk 83, nr 93PA, lk 77, nr 74; lk 84, nr 97.Jurgen Goldsmit oli pärit Breslaust, 28.02.1539 võeti ta vastu Tallinna kodanikuks, aga juba 1538 on tedamainitud esimest korda kui meistrit. 2. märtsil 1554 tegi testamendi ja varsti pärast seda ka suri, AdolfFriedenthal. Die Goldschmiede Revals. Lübeck 1931, lk 70.PA, lk 224, nr 156.TLA, f. 190, n. 2, s. 77, l. 7: …Yargen Goltsmit seynen yunngenn Hynryck Ryckman yn des amtes bochschryven, so dat er sulde by em wesen vj yar und syne tydt gynck an ynt yar 44 up Ostern. VrdFriedenthal, Die Goldschmiede Revals, lk 128.Adolf Friedenthali raamatus pole teda tsunftivanemana küll märgitud, kuid kullasseppade ametiraamatusseisab vähemasti 1548. aastast teade: older man Jorgen Goltsmit, vt TLA, f. 190, n. 2, s. 76, l 115, 117.Anu Mänd. Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal. — Vana Tallinn XVI (XX) kd.: Modusvivendi II. Tallinn, 2005, lk 140; vt ka Friedenthal, Die Goldschmiede Revals, lk 11.Vt Friedenthal, Die Goldschmiede Revals, lk 128.150