Download (4Mb) - E-Ait

parimad allikad. Mitmest Lääne-Euroopa linnast on aga säilinud allikaid (maksunimekirjad,pärandusinventarid, kirikuraamatud vms), mis annavad võimaluse perede suurust küllaltkitäpselt hinnata. 1550 Nagu näitavad nende põhjal tehtud uurimused, osutusid pered sagelisuhteliselt väikesearvulisteks. Enamik hiliskesk- ja varase uusaja perekondadest olidväiksemad kui 4-liikmelised. Näiteks 15. sajandil oli Reimsis ühes perekonnas keskmiselt3,6–3,8 liiget, Ypres’is 3,2–3,6, Zürichis 2,5, Baselis 3,3–3,6, Carprentas 5,1. 1551 Keskmiselt4-liikmelisena püsis pere suurus linnas ka varasel uusajal, kusjuures see arv sisaldas kateenijaid. 1552 Leibkonna suurus sõltus sellest, millisesse sotsiaalsesse kihti keegi kuulus, pealeselle olid erinevused majapidamise suuruses ja struktuuris tingitud ka perepea tegevusalast.Heinz Schilling juhib tähelepanu, et kui käsitöölise majapidamises moodustasid teenijaskonnapeamiselt mehed (õpipoisid, sellid, sulased), siis kaupmehe majapidamises andsid tooni naisteenijad,kes abistasid majaemandat. 1553 Huvitavaid andmeid majapidamise suuruse ja koosseisukohta Uus-Pärnus pakub Tallinna raesaadiku Jurgenn Honnerieger’i reisiaruanne 1561. aastast.Riias käinud saadik märkis kohusetundlikult üles kõik reisil tehtud kulutused. Aruandestnähtub, et ta peatus oma teekonnal kaks päeva ja ühe öö Pärnus, saades ulualust ühemajaemanda juures. Tasudes kosti, õlle, heina ja kaera eest 21 marka, jagas ta veel heldelt –12 marga ja 9 killingi väärtuses – jootraha. Tänu sellele saab aimu võõrustaja majapidamisekoosseisust, peale emanda kuulusid sinna veel noor neiu, kaks last, lapsehoidja, sulane ja amm.Tegu oli keskmisest suurema majapidamisega, mille eesotsas seisis, võimalik et puhkenud sõjatagajärjel, naine. 1554Veel oli vaadeldaval ajal iseloomulik, et pere suurus oli küllaltki ebastabiilne. 1555 Kui näitekskäsitöölise pere pidanuks ideaalis koosnema meistrist, tema naisest ja lastest ning sellidest-õpipoistest,siis tegelikkus oli sageli midagi muud. Haigused, nälg, tuleõnnetused, majanduskriisidjms jätsid suurest perest järele ainult riismed. Nii leidus linnas suhteliselt suuri käsitöölisteperesid, aga ka selliseid, mis koosnesid vaid ühest liikmest. Näiteks Uus-Pärnus elanud tornikiivripanijaPawel Gosenichi († ajavahemikus 1526–1528) peres kasvas poeg, seega oli tegu3-liikmelise perega (vt lisa nr 4). Pärast Paweli surma abiellus tema lesk uuesti Peter kremer’iga(† enne 1538. a) ja neile sündis neli last. Teise abikaasa surma järel jäi naine üksi viie lapsega.1541 sai tema vanim poeg täisealiseks ning asus omaette elama. Enne 1546. aastat üks alaealistestlastest suri. Seega varieerus antud juhtumil pere suurus 3–7 liikmeni. Üsna tõenäoliseltoli pere veel suurem, sest sellide, samuti teenijate olemasolu kohta andmed lihtsalt puuduvad.Kuid ka siin peab arvestama, et nt õpipoisid-sellid liitusid meistri perega ainult teatud ajaks.Leibkonna ebastabiilne suurus ei iseloomustanud mõistagi ainult käsitöömeistri peret.Kirjalikud allikad annavad teavet eelkõige Uus-Pärnu kodanikkonna ülemkihi kohta. Kuidaselasid kesk- ja alamkihid, milline oli nende peremudel ja demograafiline käitumine, see jääbteadmata. Üks on selge, kaluri või köiepunuja majapidamine ei olnud samamoodi teenijategavarustatud kui suurkaupmehe oma. Samas on vastuseta küsimus, kui paljudel linna sisserännanud palgatöölistel, samuti talupoja päritolu isikutel õnnestus üldse abielluda ja lapsisoetada. Mittesakslastest on lähemat informatsiooni ainult majaomanike kohta, kelle puhulvähemasti varanduslik seis abiellumist ei takistanud. Samas suri eestlasest müürsepp AndreasBlock lasteta, sest testamendiga pärandas ta kogu oma vara ühele kaaskodanikule ja lihasele155015511552155315541555Näiteks Flandria väikelinnade allikad annavad võimaluse jälgida laste arvu dünaamikat pere kohta juba alates15. sajandi lõpust, vt Peter Stabel. Demography and hierarchy: the small towns and the urban network insixteenth-century Flanders. — Small Towns in Early Modern Europe. Peter Clark, Ed. Cambridge 1995,lk 220–223.Lynch, Individuals, Families, and Communitis in Europe, lk 58.Schilling, Die Stadt in der Frühen Neuzeit, lk 18.Schilling, Die Stadt in der Frühen Neuzeit, lk 19.TLA, f. 230, n. 1, s. B. L. 2 (II): Rechnungsablegungen der Deputierten zu den Landtagen 1509–1579, l. 40.Vrd Münch, Lebensformen in der Frühen Neuzeit, lk 191.173