Download (4Mb) - E-Ait

Kaplinski, Paul Johansen, Heinz von zur Mühlen 1154 jt, kõnelemata veel vana baltisaksa ajalookirjutusepanusest. 1155 Teine lugu on väikelinna käsitöölistega. Üldkäsitluste raames onkajastamist leidnud käsitöölised Uus- ja Vana-Pärnus ning Narvas. 1156 Arhiiviallikate olemasolupoolest on teistest Eesti ala väikelinnadest paremas olukorras Uus- ja Vana-Pärnu, seda tänusäilinud linna- ja pärusraamatutele. Siiski on Tallinnaga võrreldes uurijate käsutada palju ühekülgsemallikmaterjal. Nii näiteks pole väikelinnadest säilinud maksunimistuid, mis fikseerisidiseseisvate majapidamiste, resp. perede arvu ning annavad muu hulgas hea ülevaate linna käsitöölistest.Linna- ja pärusraamatute puuduseks on, et need peegeldavad ainult suhteliselt väikestosa käsitöölistest. Pärusraamatus on kirjas majaomanikud, aga kõik käsitöölised ei olnud sedamitte, paljud neist elasid üürilisena. Küllike Kaplinski hinnangul on kinnisturaamatute põhjaljälgitav vaid 20% kõigist Tallinnas 14. sajandil tegutsenud käsitöölisest. 1157 Et Uus-Pärnu puhulon peale kinnisturaamatute uurijate käsutuses veel linna kiriku-, arve- ja märkmeraamat ninglisaks üksikuid teisi arhiiviallikaid, võib eeldada, et nendest esile tulnud käsitööliste protsentkoguarvust on mõnevõrra suurem. Tänuväärset materjali pakub ka Uus-Pärnu rae protokolliraamataastaist 1583–1602. 1158 Muidugi ei saa 16. sajandi lõpu allikate põhjal kirjeldada sajandialguse olusid, kuid võrdlusmaterjali ja toetavaid viiteid leiab nendest küll. Järgmise peatüki eesmärkon anda ülevaade Uus-Pärnu käsitöölistest ning käsitööst kui linna olulisest majandusharustorduaja lõpul. Käsitööliste all vaadeldakse antud juhul kõiki neid ameteid-elukutseid, misjäid väljapoole suur- või kaugkaubandust.5.1. ÜLEVAADE KÄSITÖÖAMETITESTTerviklikku ülevaadet Uus-Pärnu käsitöölistest kirjalikud allikad mõistagi ei anna, kuid mingiettekujutuse sellest, millised käsitööalad ja elukutsed ajavahemikus 1500 kuni 1558/62 linnasüldse ette tulid, need siiski loovad. Keskaja linnas arenesid kõige kiiremini välja inimesi esmatarbekaupadegavarustanud ametid: kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad. Sama reegelnäib kehtivat ka Uus-Pärnu puhul, vähemasti olid need ametid linnas esindatud ja n-ö jätkusuutlikudehk pakkusid järjepidevalt meistritele tööd ja teenistust.Metallitöötlemine oli Uus-Pärnus suhteliselt spetsialiseerunud käsitööharu, töödeldi nii vääriskuika tavalist ja värvilist metalli ning allikates esineb seppi käsitöölistest kõige rohkem.Metallitöötlemisega seotud ametid, mis linnaraamatuist esile tulevad, on: sepp, hoburautaja,lukksepp, kullassepp, pistelsepp e pistemaaker ja relvameister. See jääb kahtlemata alla keskajaEuroopa, sh Liivimaa suurte linnade spetsialiseerumisastmele. Kölnis oli näiteks juba 14.–15.sajandil 43 sepatöö eriala. 1159 See arv aga kajastab oma aja tipptasemel spetsialiseerumist,millele ühel Liivimaa väikelinnal ei saanudki olla midagi vastu panna. Uus-Pärnus puudusid115411551156115711581159Kaplinski, Tallinna käsitöölised; Kaplinski, Tallinn – meistrite linn; Johansen, Mühlen, Deutsch undUndeutsch,; vt ka Adolf Friedenthal. Die Goldschmiede Revals. Lübeck 1931.; Anting, Tallinnatulirelvameistrid ja relvad; Lilian Kotter. Raekäsitöölised 15.–16. sajandi Tallinnas. — Vana Tallinn I (V).Tallinn 1991, lk 8–14.Eugen von Nottbeck, Wilhelm Neumann. Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval. Reval, 1904;Wilhelm Stieda. Mündriche und Träger in Reval. — Beiträge zur Kunde Est-, Liv und Kurlands. Bd. VII.Reval 1910, lk 86–152. Artur Plaesterer. Das Alt-Revaler Gewerbe der Pistemaker. — Beiträge zur KundeEstlands. Bd. XIII. Reval 1927, lk 1–47.Vt Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau; Süvalep, Narva ajalugu; Russwurm, Nachrichten über Alt-Pernau.Kaplinski, Tallinna käsitöölised, 41.EAA, 711.Engel, Die deutsche Stadt im Mittelalter, lk 146.132