Untitled
Untitled
Untitled
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
saxelmwifo enis swavlebis sakiTxebi:<br />
problemebi da gamowvevebi<br />
Issues of State Language Teaching;<br />
Problems and Challenges<br />
koordinirebuli (coordinate) bilingvizmis SemTxvevaSi da enaTa Serevas,<br />
interferenciul Secdomebs - SeTavsebuli (compound) modelis dros. aRniSnulma<br />
diqotomiurma modelma realuri verifikacia hpova mraval eqsperimentul<br />
gamokvlevaSi (lamberti, 1969, kolersi, 1965, obleri & alberti, 1977, iakobovici,<br />
1970 da sxv.). XX saukunis meore naxevarSi es modelebi intensiurad gamoyeneboda<br />
bilingvizmis fsiqolingvistur da meTodikur kvlevebSi. is, rom koordinirebuli<br />
bilingvizmis dros enobrivi sistemebi avtonomiurad funqcionireben, dasturdeba<br />
im drois xangrZlivobiTac, romelic saWiroa erTi enidan meore enaze<br />
`gadasarTvelad~. Ees gansakuTrebiT TvalsaCinoa afaziis SemTxvevaSi.<br />
C. ozgudis semantikuri diferencialis meTodze dafuZnebuli aRniSnuli<br />
modeli, Tavis pirvelad definiciaSi, asaxavda mxolod ori enis leqsikuri<br />
erTeulebis urTierTmimarTebas, kerZod, koordinirebulis SemTxvevaSi<br />
ekvivalenturi sityvebis mniSvnelobaTa avtonomiur arsebobas, xolo SeTavsebulis<br />
SemTxvevaSi ki - ekvivalenturi sityvebis mniSvnelobaTa identobas.. ase,<br />
magaliTad, semantikuri diferencialis meTodis saSualebiT (sami skalis<br />
mixedviT: kargi-cudi, Zlieri-susti da aqtiuri-pasiuri) ekvivalenti sityvebi or<br />
enaSi koordinirebuli bilingvizmis dros fasdeboda gansxvavebulad,<br />
SeTavsebulis dros identur emociur Sefasebas gvaZlevda.<br />
Cveni xelmZRvanelobiT Catarebul kvlevaSi mSobliur da meore enebze<br />
(somxuri, inglisuri) sityvebi “stumari”da “saxli” Sefasda erTnairad inglisuri<br />
enis Seswavlis pirvel safexurze (specialuri fakultetis pirveli kursis<br />
studentebis mier), xolo sakmaod gansxvavebulad specialuri fakultetis bolo<br />
kursze (statistikurad sando gansxvavebiT). Ees imis maCvenebelia, rom enis<br />
dauflebasTan erTad, mSobliuri da ucxo enis sityvaTa mniSvnelobebi erTmaneTs<br />
dascildnen.<br />
C. ozgudis modelis es erTgvari SezRuduloba _ mxolod semantikuri<br />
erTeulebis gaTvaliswineba _ imTaviTve gaxda kritikis obieqti. momdevno<br />
kvlevebSi, gansakuTrebiT leon iakobovicis SromebSi, diqotomiuri modeli<br />
gavrcelda enobrivi funqciobis sxva sferoebzec: fonetikursa da gramatikulze.<br />
ori tipis bilingvizmis Camoyalibeba ukavSirdeboda enebis dauflebis<br />
geneziss: Sereuli sametyvelo urTierTobis SemTxvevaSi (roca urTierToba<br />
warmoebs or enaze Sereulad) iqmneba SeTavsebuli bilingvizmi, xolo Tu individi<br />
or enas eufleba gansxvavebul emociur da kulturul konteqstSi - miiReba<br />
koordinirebuli bilingvizmi.<br />
C. ozgudis modelis meore nakls misi statikuroba warmoadgens. Cveni azriT,<br />
meore enis dauflebis procesSi individi garkveuli kontinuumis farglebSi<br />
moZraobs, romlis erT boloSi _ SeTavsebuli, xolo meoreSi _ koordinirebuli<br />
bilingvizmia. sainteresod migvaCnia m. albertis da l. obleris mosazreba<br />
(orenovani tvini, 1978), romlebic “mimzidvelad” miiCneven nawilobriv SeTavsebuli,<br />
nawilobriv koordinirebuli sistemis daSvebas, radganac is saSualebas gvaZlevs<br />
Tvalyuri mivadevnoT, Tu ra xdeba bilingvur sametyvelo procesSi. avtorebs<br />
miaCniaT, rom nebismier asakSi meore enis daufleba ar gulisxmobs imave<br />
safexurebis gavlas, rogorc es xdeba mSobliuri enis dauflebis dros da, amave<br />
dros, arsebobs raRac universaluri, rac axasiaTebs yvela enobriv sistemas. E<br />
Cveni azriT, bilingvizmis ganviTareba sxvadasxva mimarTulebiT SeiZleba<br />
moxdes. Tu bavSvi Tavidan eufleba or enas gansxvavebul socialur konteqstSi da<br />
mas uyalibdeba koordinirebuli sistema. asakTan erTad da formaluri swavlebis<br />
procesSi mas dasWirdeba ori enis lingvisturi erTeulebis urTierTSedareba, e.i.<br />
Semova SeTavsebulobis elementebi. SeZleba vivaraudoT sawinaaRmdego gzac:<br />
swavlebis procesSi konteqstebi Sordeba erTmaneTs: ojaxSi erTi enaa, skolaSi -<br />
meore. Sedegad, TandaTanobiT Zlierdeba am enobrivi sistemebis koordinirebis<br />
76