Mis on aeg? 3

3,086 * 10 16 m * miljon = 3,086 * 10 22 m ja valguse kiiruse arvväärtus vaakumi korral on c =
300 000 km/s = 3 * 10 8 m/s. Kuna Universumi paisumiskiirus on palju kordi väiksem valguse
kiirusest ehk aeg Universumis kulgeb tegelikult palju palju kiiremini kui see meile paistab
siis seega peame leidma y ( s.t. gamma ) väärtuse:
= ,
mis näitab meile seda, et mitu korda on Universumi paisumise kiirus aeglasem tegelikust
paisumiskiirusest ehk mitu korda on aja kulg Universumis aeglenenud või kiirenenud ( y on
kordaja, millel ei ole ühikut ):
=
= = =
Füüsikaliselt tähendab see seda, et kui meie „igapäevaselt tajutavas aegruumis“ ehk tavaruumis K
on möödunud näiteks üks sekund:
=
siis tegelikult ( s.t. Universumist väljaspool olevale hüpoteetilisele vaatlejale ehk hyperruumi K`
suhtes vaadatuna ) on möödunud „kõigest“
= =
Viimases võrduses on t` nö. näiline aeg ( s.t. Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale kulgev
aeg ) ja t on tegelik aeg ( s.t. Universumist väljaspool olevale hüpoteetilisele vaatlejale kulgev aeg
). Sellest järeldub, et kui aeg on Universumis tegelikult möödunud üks sekund, siis näiliselt on
möödunud:
= =
milles t = 1 sek. Eelnevalt on arvestatud, et ühes aastas on 31 536 000 sekundit, kui ei ole tegemist
liigaastaga.
Kordaja y muutub ajas väiksemaks, mille tulemusena Universumi paisumise kiirus ajas suureneb
ehk läheneb valguse kiirusele c. 10 26 võib tunduda inimese jaoks väga suure numbrina, kuid
kosmoloogilises kontekstis on see tegelikult üsna keskpärane suurus. Näiteks Universumi paisumise
alghetkel oli aja vahe ( s.t. Universumis eksisteeriva näiva ja tegeliku aja kulgemise vahe )
lõpmatult suur. Seetõttu on lõpmatusega võrreldes 10 26 üsna väike number.
Meie aegruumis on kosmoloogiline aeg teisenenud ( ehk eksisteerib tume energia, mida peab
arvutustes arvestama ), kuid väljaspool aegruumi ei ole enam aeg teisenenud ( tegelikult pole enam
üldse ka aega ) ja sellest tulenevalt ei pea arvestama aja kosmoloogilist relatiivsust ja seega tume
energiat.
Lõpetuseks võib öelda, et Universum paisub ( ehk siis mudelina ettekujutades kera raadius
suureneb ) valguse kiirusega c ja seda muutumatult. Erirelatiivsusteooria õpetab seda, et mida
kiiremini keha liigub ( ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis ), seda enam aeg aegleneb ja
keha pikkus lüheneb välisvaatleja suhtes. Sarnane efekt esineb tegelikult ka Universumi paisumise
98