Mis on aeg? 3
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
võimas elektromagnetiline jõud, mis tekitab plaatide vahel tugeva elektrivälja. See <strong>on</strong> umbes<br />
nende superväljade tase, mida genereeris Tesla üle sajandi tagasi, kui ta püüdis tekitada<br />
kunstlikku välku, et elumajadele voolu anda. Aga <strong>on</strong> kindlasti huvitav meenutada, et Tesla<br />
kinnitusel koges ta mingit ajarännaku vormi esimeste katsete ajal sellise gigantse<br />
elektromagnetilise väljaga. Kaku ajamasina metallplaadid peavad võimaldama nii võimsat<br />
energiavälja, kui plaadid seda taluvad. Erinevate antigravitatsio<strong>on</strong>i katsete tarvis arendatud<br />
ülijuht võib saada võtmeks võimaldamaks küllalt tugevat energiavälja, mis avab ukse<br />
ajarännakule. Kui need tingimused <strong>on</strong> paigas, peab masin kõverdama <strong>aeg</strong>ruumi seadme<br />
läheduses sellisel moel, et tekib ussiauk, mis ühendab kaks külgnevat kambrit. Tulemus<br />
peaks olema sild läbi <strong>aeg</strong>ruumi, mida loodetavasti stabiliseerib eksootiline aine, mis<br />
saadakse Casimiri efektiga.“ ( Jenny Randles, lk. 125 – 126 )<br />
8. Aegruumi kõverdumiseks <strong>on</strong> vaja reaalselt väga suurt elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng<br />
ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel ilmnema tõukejõud, mis<br />
takistaksid <strong>aeg</strong>ruumi kõverdumist. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada<br />
mistahes suurt laengut. Näiteks k<strong>on</strong>densaatoril ehk kahe erinimeliselt laetud pinna vahelises<br />
ruumis <strong>on</strong> elektrivälja energia väga väike ( samuti ka väljapotentsiaalid <strong>on</strong> väga väikesed ),<br />
kuid samas esinevad väga suured elektrilaengud ja väljatugevused. Näiteks kui<br />
k<strong>on</strong>densaatori mahtuvus <strong>on</strong> 0,6 mF ja selle laeng <strong>on</strong> 0,12 C, siis seega k<strong>on</strong>densaatoril <strong>on</strong><br />
energia „kõigest“ 12 J.<br />
9. Laengu elektrivälja energia ( laengu elektrivälja potentsiaali ) suurus sõltub küll laengu enda<br />
suurusest, kuid peale selle sõltub see laengute polarisatsio<strong>on</strong>i korral veel ka positiivse ja<br />
negatiivse laengu vahekaugusest. See tähendab seda, et positiivse ja negatiivse laengu vahel<br />
<strong>on</strong> väljal energia, mille suurus sõltub peale laengute enda suuruse ka veel nende vahekaugusest.<br />
Positiivse ja negatiivse laengu vaheline välja energia väheneb, kui nende laengute<br />
vahelist kaugust vähendada ( ja vähendada ka laengute enda arvväärtust ).<br />
10. Kui laengu poolt tekitatava <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna kuju sõltub laengu välja ekvipotentsiaalpinna<br />
kujust, siis peab <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna tekkimine sõltuma ka välja ekvipotentsiaalpinna<br />
tiheduse suunast. Ekvipotentsiaalpinna tiheduse suund määrab ära selle, et millises suunas<br />
elektrivälja tugevus nõrgeneb või suureneb. Väljatugevus <strong>on</strong> seotud omakorda elektrijõuga.<br />
Elektrivälja tugevus <strong>on</strong> võrdne vastandmärgilise potentsiaali-gradiendiga: E = - gradφ.<br />
Skalaarse funktsio<strong>on</strong>i φ(x,y,z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles funktsio<strong>on</strong> kasvab<br />
kõige kiiremini.<br />
11. Näiteks sfäärilise kujuga <strong>aeg</strong>ruumi lõkspind tekib elektriliselt laetud kera tsentrisse, mille<br />
korral elektrivälja potentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus väheneb laetud<br />
kera pinnast eemaldumisel ( ehk kaugenemisel ). Kuid elektriliselt laetud kera võib olla ka<br />
selline, mille korral väheneb väljapotentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus<br />
hoopis kera tsentri suunas. Sellisel juhul <strong>on</strong> tegemist vastupidise olukorraga, mille korral ei<br />
eksisteeri elektriväli enam väljaspool kera, vaid <strong>on</strong> kera sees. Sellisel juhul „peaks“<br />
<strong>aeg</strong>ruumi lõkspind tekkima mitte enam kera tsentris, vaid „ümber kera pinna“ ( s.t. kera<br />
välispinna läheduses ). See <strong>on</strong> sellepärast nii, et <strong>aeg</strong>ruumi lõkspind tekib ainult<br />
väljapotentsiaali φ kahanemise suunas.<br />
12. Esimesel juhul tekib <strong>aeg</strong>ruumi lõkspind elektriliselt laetud kera tsentrisse, mis <strong>on</strong> sfäärilise<br />
kujuga ja mille raadius R suureneb vastavalt kera laengu q suurenemisele. Sealjuures võivad<br />
kera ja <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna mõõtmed ehk raadiused olla erinevad või ühesuurused. Kuid<br />
teisel juhul tekib <strong>aeg</strong>ruumi lõkspind mitte enam laetud kera tsentrisse, vaid katva kihina<br />
ümber kera pinna ehk kera välispinna vahetus läheduses. Sellisel juhul <strong>on</strong> kera ja <strong>aeg</strong>ruumi<br />
lõkspinna pindalad S alati „pea<strong>aeg</strong>u“ ühesuurused ning kera laengu q suurenemise korral<br />
308
Change language