Mis on aeg? 3

ehk palju lihtsamalt arvutades:
= =
Igasugune elektrilaeng q on elementaarlaengu e täisarvkordne:
ehk
milles
=
=
=
ja see tähendab ka seda, et looduses ei ole väikseimat elektrilaengut võimalik saada kui seda on
elementaarlaengu e suurus. Antud juhul läheneb meie saadud elektrilaeng q elementaarlaengule e,
olles „kõigest“ miljon korda suurem:
=
See tähendab sisuliselt seda, et aegruumi lõkspindade tekkimiste ja märgatavate mõjude korral
peavad polariseeritud elektripindade laengud lähenema elementaarlaengule e, mis on küll äärmuslik
olukord, kuid kindlasti tehniliselt teostatav. Siinkohal tuleb kindlasti ära mainida ka veel seda, et
aegruumi lõkspinna kihi paksus võib olla põhimõtteliselt kuitahes õhuke, sest selle „pinnal“ on aeg
ja ruum teisenenud ehk kõverdunud lõpmatuseni. Seetõttu pole mõtet selle kihi paksust välja
arvutada.
Elektrivälja energia E määras ära tekkiva aegruumi lõkspinna eksisteerimise ajaperioodi t seoses:
ehk lihtsustatumalt kirjutades:
=
Järgnevalt näeme seda, et kuidas elektrivälja E-vektori suund ruumis määrab ära ajas liikumise
suuna hyperruumis. Kuna väljatugevus on vektoriaalne ehk suunda omav suurus, siis seega
nimetatakse väljatugevust lühidalt E-vektoriks. Kuid E-vektori pikkuse ehk mooduli korral
nimetatakse seda lihtsalt väljatugevuseks E. Kokkuleppeliselt on nii, et positiivse laenguga keha
korral on E-vektor suunatud sellest kehast eemale, kuid negatiivselt laetud keha elektrivälja E-
vektor on suunatud keha enda poole. E-vektori suund määrab ära välja jõujoone suuna. Elektrivälja
jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.
Viimases võrrandis võrdus elektrivälja energia E järgmiselt:
ja ajaperiood t on seotud sagedusega f:
=
=
Sellest tulenevalt saame seose, millest tegelikult energia ja aja määramatuse relatsioon eelnevalt
tuletatigi:
= =
Järgnevalt viime valguse kiiruse c võrrandi teisele poole võrdusmärki:
415