Mis on aeg? 3

põhiline füüsikaline sisu, mis tuleneb eelnevast ja ka kogu järgnevast matemaatilisest analüüsist:
erinevate interaktsioonide tugevust või intensiivsust määravate konstantide arvväärtused võivad olla
looduse poolt määratud tegelikult juhuslikult ( näiteks valguse kiirus c vaakumis ehk tavaruumi
liikumiskiirus c hyperruumi suhtes ) või need võivad olla tegelikult mistahes väärtusega, KUID
oluline on siinkohal lihtsalt see, et erinevate interaktsioonide omavaheliseid suhteid ( näiteks kui
mitu korda on elektrijõud gravitatsioonijõust suurem ) määrab ära seisuenergia avaldis, mis
omakorda tuleneb aja ja ruumi füüsikast ehk antud juhul ajas rändamise teooriast. Universumi
mateeria ehk aine ja välja eksisteerimise põhivormideks ongi aeg ja ruum. Näiteks elektrivälja
potentsiaalne energia avaldub järgmiselt:
= =
Arvestades viimast elektrivälja potentsiaalset energiat ja samas ka seisuenergia ruudu avaldist:
saame järgmise energia ruudu võrrandi:
ehk
=
= =
=
Kuna elektrivälja potentsiaalne energia võrdub seisuenergiaga:
siis ka gravitatsioonipotentsiaal võrdub seisuenergiaga:
=
= =
Viimases gravitatsioonipotentsiaali võrrandis võime arvestada järgmise teisendusega
milles massi ruudu tähenduse teisendame kahe erineva massi korrutiseks Mm:
= =
Viimane valem on täpselt gravitatsioonipotentsiaali U võrrand. Energia ruudu valemi järgi peab see
antud juhul võrduma elektrivälja potentsiaalse energiaga:
millest omakorda saame järgmise võrduse:
=
=
Viimast võrdust saame matemaatiliselt teisendada järgmiselt:
320