Mis on aeg? 3

ehk
= = = =
milles
= = =
ehk R = ∞. See tähendab seda, et Universum paisus lõpmata väikesest ruumalast ehk aegruumi
punktist lõpmata suureks ja seda lõpmata väikese ajaperioodi jooksul. Näiteks kui kera paisuks
lõpmata suure kiirusega, siis see tähendaks seda, et kera paisuks hetkega ehk 0 sekundiga lõpmata
suureks. Kuna Universumi punktsingulaarsuse korral r = 0 oli Universumi paisumiskiirus lõpmata
suur ehk H = ∞:
= = = = = =
siis on põhjust järeldada seda, et meie Universumi ruumala on tegelikult lõpmata suur R = ∞ ehk
seega galaktikaid ( ja aatomeid ) on Universumis tegelikult lõpmatult palju. Sellest tulenevalt tekib
küsimus, et kuidas füüsikaliselt tõlgendada Universumi paisumist ehk Universumi ruumala
suurenemist ajas, kui Universumi ruumala on tegelikult lõpmata suur:
milles R avaldub
= = = =
=
M on Universumi aine ja energia tihedus. Lahendus seisneb selles, et Universumi ruumala on küll
lõpmatult suur ehk galaktikaid on Universumis lõputu hulk, kuid aine ja energia tihedus on
Universumis erinevatel kosmoloogilistel aegadel erinev. Selle järgi tekkis kogu Universumi aine ja
energia vahetult pärast Universumi inflatsioonilist paisumist või selle inflatsiooni „ajal“, kuid
kindlasti mitte enne inflatsiooni. Universumi inflatsiooniline paisumine ise „kestis“ 0 sekundit ja
enne seda inflatsiooni ei eksisteerinud aega ega ruumi. Sellest tulenevalt ei saanud ainet ega
energiat tekkida enne inflatsiooni.
Näiteks kui viimases y 2 võrrandis on Universumi mõõtmed paisunud lõpmatult suureks ehk
r = ∞, siis selle paisumiskiirus on lähenenud juba valguse kiiruseni c ehk v = H = c. Nüüd
tähendab see tegelikult seda, et r = ∞ korral on Universumi aine ja energia tihedus lõpmata väike,
näiteks kõik galaktikad või aineosakesed Universumis on üksteisest lõpmata kaugel lõpmata kauges
tulevikus.
Kui aga viimases võrrandis ei ole Universumi mõõtmed päris nullid, vaid väga väga väikesed
võrreldes lõpmatusega või praeguse kosmoloogilise ajahetkega ehk r ≠ 0 ( vaid r = R ), siis
Universumi paisumiskiirus H on sellisel juhul null ehk H = 0. See aga tähendab tegelikult
omakorda seda, et ainet ja energiat on Universumis küll lõpmata palju ( näiteks aineosakesi ) ja
sellest tulenevalt on Universumi ruumala lõpmata suur, kuid lõpmatu hulk ainet ( näiteks lõputu
hulk galaktikaid ) ei ole võimalik kokku suruda ühte aegruumi punkti. See tähendab seda, et
Universumi aine ja energia tihedus oli küll lõpmata suur ehk kõikide Universumi aineosakeste
vahekaugused võrdusid nulliga, kuid Universumi ruumala ise ei olnud lõpmata väike, vaid samuti
ikkagi lõpmata suur, sest aineosakesi on kogu Universumis lõputu hulk. Näiteks kõige suurem aine
112