Mis on aeg? 3

Viimane saadud seos on matemaatiliselt kõlbmatu, sest lõpmatus ei võrdu kuidagi teisel pool
võrdusmärki oleva konstandiga c. Kui me aga viime selle lõpmatuse teisele poole võrdusmärki:
= +
siis saame Universumi lõpmatult suure paisumiskiiruse: H = ∞:
= +
Ka selline matemaatiline lahend on täiesti kõlbmatu, sest kui me viime ühe lõpmatu uuesti tagasi
teisele poole võrdusmärki, siis saame järgmiselt:
Viimasest seosest me näeme, et ∞ – ∞ = 0 ja see ei võrdu kuidagi teisel pool võrdusmärki oleva
konstandiga c. See tähendab füüsikaliselt seda, et Universumi ruumala ei saanud paisumise
alghetkel lõpmatult väike olla ehk null: R ≠ 0. Huvitaval kombel on matemaatikas rohkem
võimalusi kui teoreetilises füüsikas. Näiteks on matemaatiliselt võimalik näidata, et võrrandi
mõlemad pooled võivad võrduda nulliga, kui me teostame järgmised matemaatilised teisendused:
=
ehk
( =
Viimase võrrandi mõlemad pooled võrduvad tõepoolest nulliga:
See aga ei ole füüsikaliselt kõlblik, vaid näitab lihtsalt seda, et matemaatika on teoreetilisest
füüsikast võimaluste rohkem. Täpselt samasugustele järeldustele jõuame ka siis kui võrrandis
=
=
on hoopis Universumi paisumiskiirus H lõpmatu väärtusega:
=
Kui aga teeme oletuse, et Universumi paisumiskiirus oli null ehk H = 0, mitte aga Universumi
ruumala, siis seega saame järgmise väga huvitava seose:
=
52