Mis on aeg? 3
18.09.2018 • Views
Share Embed Flag

Mis on aeg? 3

UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.

UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
maailmataju

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

2. Eespool välja öeldud seaduspärasus avaldub looduses Universumi paisumisena. Universumi<br />

ruumala suureneb ajas. Seega Universumi ruumala sõltub ajast. Universumi paisumine avaldub<br />

kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisena, kuid seda alles galaktikate parvede ja superparvede<br />

tasandil.<br />

3. Selleks, et inimene saaks rännata ajas ( ehk “liikuda” teise ajahetke ), <strong>on</strong> tal esimese asjana<br />

vaja nö. pr<strong>aeg</strong>usest ajahetkest “väljuda” ( s.t. “ajast väljuda” ). Füüsikaliselt tähendab see seda, et<br />

inimene peab sattuma sellisesse <strong>aeg</strong>ruumi piirk<strong>on</strong>da, kus <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> <strong>aeg</strong>lenenud lõpmatuseni ehk <strong>aeg</strong> <strong>on</strong><br />

lakanud eksisteerimast. Kõlab ju loogiliselt, et “ajast väljumise” korral <strong>aeg</strong>a enam ei eksisteerigi.<br />

Universumis leidub selliseid <strong>aeg</strong>ruumi piirk<strong>on</strong>di, kus <strong>aeg</strong>a ja ruumi enam ei olegi. Sellistes<br />

„<strong>aeg</strong>ruumi aukudes“ <strong>on</strong> <strong>aeg</strong> lõpmatuseni <strong>aeg</strong>lenenud ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub<br />

nulliga. Sellised <strong>aeg</strong>ruumi piirk<strong>on</strong>nad eksisteerivad näiteks mustade aukude või ka galaktikate<br />

tsentrites. Kõige tuntumad sellised <strong>aeg</strong>ruumi piirk<strong>on</strong>nad <strong>on</strong>gi tegelikult just mustad augud.<br />

Üldrelatiivsusteooria keeles öeldes <strong>on</strong> nendes <strong>aeg</strong>ruumi aukudes <strong>aeg</strong>ruum kõverdunud lõpmatuseni.<br />

Ka elektromagnetväljad suudavad mõjutada <strong>aeg</strong>ruumi meetrikat.<br />

Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See<br />

tähendab seda, et raske mass ja inertne mass <strong>on</strong> võrdsed ehk need kaks <strong>on</strong> tegelikult üks ja sama.<br />

Kuid erirelatiivsusteooriast <strong>on</strong> teada seda, et ka energia ja mass <strong>on</strong> tegelikult üks ja sama, mida<br />

tuntakse seoses E = mc 2 . Sellest järeldub see, et kui mass <strong>on</strong> suuteline kõverdama <strong>aeg</strong>ruumi ( mida<br />

kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass<br />

ja energia <strong>on</strong> ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema <strong>aeg</strong>ruumi kõverdus – nii nagu<br />

seda <strong>on</strong> suurte masside puhul. Analoogiliselt <strong>on</strong> see nii ka inertse massi ja raske massi korral.<br />

Näiteks elektromagnetväljal <strong>on</strong> energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli<br />

omab energiat. Elektromagnetväli <strong>on</strong> nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud <strong>aeg</strong>ruumi<br />

kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsio<strong>on</strong>ivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada <strong>aeg</strong>ruumi<br />

meetrikat.<br />

4. Kui inimene satub sellisesse <strong>aeg</strong>ruumi auku, siis seda inimest ümbritseb väga suure kõverusega<br />

<strong>aeg</strong>ruum. Kõveraid <strong>aeg</strong>ruume kirjeldatakse üldrelatiivsusteooria matemaatiliste võrranditega.<br />

5. Inimene asub sellises <strong>aeg</strong>ruumi piirk<strong>on</strong>nas, kus kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub<br />

149

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!