Mis on aeg? 3

See tähendab seda, et kui keha m on tavaruumi K suhtes liikumiskiiruseks c ehk v = c, siis
hyperruumi K´ suhtes ei ole aeg teisenenud ehk △t = t:
= △
= △
=
Kui aga keha m on hyperruumi K´ suhtes paigal ehk v´ = 0, siis tavaruumi K suhtes on aeg
teisenenud lõpmatuseni ehk △t = ∞:
= △
= △
= =
Reaalses maailmas tähendab see seda, et kui mingi keha liigub vaakumis kiirusega c, siis see on
konstantne kiirus mistahes vaatleja jaoks, kes vaakumis parajasti eksisteerivad. See tuleneb otseselt
sellest, et mida lähemale jõuame keha liikumiskiirusele c, seda aeglasemini kulgeb aeg välisvaatleja
suhtes. Kiirusel c liikudes läheb ajavahe △t lõpmata suureks ehk
△ = = =
ja see tähendab seda, et välisvaatleja suhtes kulgeb aeg lõpmata aeglaselt, kuid keha enda suhtes (
nö. keha „omaajas“ ) kulgeb aeg lõpmata kiiresti. See tähendab seda, et keha jõuab omaajas
tavaruumis K ( näiteks vaakumis ) mistahes ruumipunkti hetkega ehk lõpmata suure kiirusega:
. Kuid hyperruumi K´ suhtes on keha „absoluutselt“ paigal ja seetõttu ei ole hyperruumi K´
suhtes ka aja teisenemist ehk:
△ = = =
See tähendab seda, et hyperruumi K` suhtes on keha kiirus „omaajas“ lõpmata väike. Kui keha
massiga m on tavaruumi K suhtes aga hoopis paigal ehk v = 0, siis hyperruumi K´ suhtes liigub see
kiirusega v´ = c. Näiteks kui me kiiruse teisenemise valemis
on kiirus v võrdne nulliga ehk
=
=
siis saamegi hyperruumi K´ suhtes kiiruseks c:
=
Reaalses maailmas tähendab see seda, et absoluutselt kõik kehad Universumis, millel on seisumass
m 0 ja seega seisuenergia E 0 = m 0 c 2 , liiguvad valguse kiirusega c hyperruumi K´ suhtes, kuid samas
võivad need meie tavaruumis K olla paigal. Ka valguse suhtes liiguvad kõik kehad kiirusega c.
Kuna keha m on tavaruumi K suhtes paigal ehk v = 0, siis tavaruumi K suhtes ei ole aeg teisenenud
ehk △t = t:
273