Mis on aeg? 3

Elektrilaengu korral peab arvestama seda, et kui keha massi mõju aegruumi meetrikale on
pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist, siis keha elektrilaengu korral on see aga
pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust:
=
Viimane võrrand näitab aja teisenemist, mida põhjustab elektrilaeng, mitte keha mass. Selle järgi on
aeg teisenenud ehk kõverdunud lõpmatuseni:
= = =
ehk kordaja y on lõpmatult suure väärtusega:
aegruumi lõkspinnal
= =
=
mille tekitajaks on elektrilaeng, mitte keha mass. Selline seaduspärasus tuleneb sellest, et
Schwarzschildi raadiuse R valemist
=
mis näitab aegruumi lõkspinna suurust ( mille „pinnal“ on aegruum kõverdunud lõpmatuseni ), on
otseselt tuletatud valem:
=
mis näitab seda, et antud aegruumi lõkspinna tekitajaks on elektrilaeng, mitte keha mass. Seetõttu
on aegruumi lõkspinna füüsikaline olemus mõlemal juhul täpselt samasugused:
= =
milles ei ole erilist vahet, et kas aegruumi lõkspinna R tekitajaks on keha mass M või elektrilaeng q.
See tähendab seda, et mõlemal juhul tekib aegruumi lõkspind, mille „pinnal“ on aegruum
kõverdunud lõpmatuseni. See tuleneb otseselt sellest, et mass m ja energia E on omavahel
ekvivalentsed suurused seoses:
=
Vaatame eelneva näiteks järgmist arvutuslikku analüüsi. Näiteks kui elektriliselt laetud sfäärilise
pinna poolt tekitatud välja energia E
=
on 6,2 * 10 43 J ja kera raadius on üks meeter ( ning ɛ 0 on ligikaudu 8,85 * 10 -12 C 2 /Nm 2
372
ja ɛ on