Mis on aeg? 3

ehk
=
=
milles = . Kui me korrutame viimases võrrandis mõlemad pooled massiga m, siis saame impulsi
p definitsiooniks:
= =
Järgnevalt jagame saadud võrrandi mõlemad pooled ajaga t, tulemuseks saamegi inertsiaalse jõu F in ,
mis on tingitud Universumi paisumisest:
= = = = = =
Kosmoloogias tõestatakse seos, mis kirjeldab Hubble`i konstandi H sõltuvust ajast:
= =
ja seetõttu saame inertsiaalse jõu valemi kujuks:
ehk
=
=
Kosmoloogias tõestatakse ära ka järgmine seos:
=
ja seetõttu saame inertsiaalse jõu F in valemi välja kirjutada ka järgmiselt:
=
Viimases võrrandis on H Universumi paisumiskiirus, m keha või galaktika mass ja l kehade või
galaktikate vaheline kaugus.
Kui vaatleja eksisteerib süsteemis, milles esinevad aja ja ruumi teisenemised, siis ei ole see
vaatlejale otseselt tajutav. Aja ja ruumi teisenemist on otseselt tajutav ainult siis, kui vaatleja asub
sellest süsteemist väljapool ja vaatleb kõrvalt seda süsteemi, milles esinevad aja ja ruumi
teisenemised. Selles mõttes jäävad vaatleja omaaeg ja omapikkus alati ühesugusteks sõltumata
sellest, millised on parajasti aja ja ruumi teisenemised. Vaatleja omaaeg ja omapikkus on tegelikult
illusioon, mis ei pruugi näidata süsteemis olevale vaatlejale tegelikku aja kulgemist ja tegelikke
kehade ruumalasid. Süsteemi enda aja ja ruumi teisenemised avalduvad süsteemis olevale vaatlejale
ainult siis, kui selles samas süsteemis eksisteerib peale vaatleja ka gravitatsiooniväli ehk aegruumi
kõverdus, mille võib tekitada näiteks musta augu mass. Sellisel juhul avalduvad süsteemis esinevad
aja ja ruumi teisenemised süsteemis olevale vaatlejale musta augu poolt tekitatud aegruumi
kõveruse muutumises, mille korral gravitatsiooniline tõmbejõud asendub aja jooksul tõukejõuga
ehk aegruumi kõverus muutub tasasemaks. Selline nähtus saab toimuda ainult siis, kui süsteemis
endas on aeg ja ruum teisenenud väga suurel määral. Kuna musta augu mass mõjutab aja kulgemist
22