Mis on aeg? 3

kolmemõõtmeline versioon.
Kera pinnal ei ole algust ega lõppu ( ehk sellel ei ole olemas ääri ) ja seetõttu on see selles
mõttes lõpmatu ulatusega. Kuid sellest hoolimata on kera pinnal lõplik suurus, mitte lõpmatult suur.
Kogu Universumi ruumala suureneb ajas, kuid sellegipoolest saab Universum olla lõpmatult suur.
Kera pind on kinnise ruumi näide. Sileda ehk tasase ( s.t. lahtise ) ruumi näiteks on tasapind, millel
liikudes mingis suvalises suunas võime liikuda lõpmatuseni. Selline ruum on lõpmatu. Kera pind on
kinnine pind. Paisuva kera pinda tuleb vaadelda kui muutkonda. Keral on olemas positiivne Gaussi
kõverus.
6. Kera paisumise ( näiteks õhupalli ) korral suurenevad ka kera pinnal olevad punktid, mitte ainult
nende vahekaugused. Kuid Universumi paisumisega nii ei ole. Universumi paisumise korral
suurenevad ainult kehade vahelised kaugused, mitte kehade enda mõõtmed.
7. Kera saab paisumise jooksul ka pöörelda ( ümber oma kujuteldava telje ) ja/või tiirelda ruumis
mingi teise keha ümber. Neid pöörlevaid nähtusi Universumi paisumise korral ei esine, sest
Universumil puudub paisumiskese.
8. Kuna Universumil ei ole olemas äärt, siis seega ei ole Universumil ka kuju. Näiteks kera on
kerakujuline, kuid kera pinnal ehk sfääril puudub kuju. Universumi visuaalset või geomeetrilist kuju
pole võimalik matemaatiliselt välja arvutada.
9. Kera paisumise korral eemalduvad kera pinnal olevad punktid üksteisest seda kiiremini, mida
kaugemal need teineteisest on. See ei sõltu vaatleja asukohast kera pinnal ehk mistahes paisuva kera
pinnal oleva punkti suhtes eemalduvad kõik punktid kera pinnal üksteisest seda kiiremini, mida
kaugemal need üksteisest on. Täpselt nii on ka Universumi paisumise korral. Näiteks mistahes
galaktika parves olles näeme me kõikide teiste galaktikate parvede eemaldumist üksteisest ( s.t.
Universumi paisumist ) ehk galaktikate punanihet näeksime ükskõik millises teises galaktikas. See
tähendab seda, et galaktikate parvede üksteise eemaldumise nähtus ei sõltu vaatleja asukohast
Universumi ruumis, mistõttu on Universumi paisumine universaalne ehk absoluutne nähtus kõikide
kehade suhtes kogu Universumis.
10. Kosmoloogiline printsiip ütleb meile seda, et Universum on homogeenne ja isotroopne, aga seda
ainult ruumi mõistes, mitte ajas. Universum on keskmiselt igalpool ühesugune ( s.t. ruumis ). Isotroopse
ja homogeense Universumi idee pärineb Giordano Brunolt ( 1548 – 1600 ). Selle vaate järgi
peaks suurtes ruumimastaapides paistma Universum samasugusena iga vaatleja jaoks ( sõltumata
vaatleja asukohast Universumis ) ja seda ühel ning samal ajal. Universumi isotroopsus tähendab
seda, et sellel puuduvad eelissuunad, kuid homogeensus seisneb Universumi eelispunktide
puudumises. Seda on hakatud aja jooksul nimetama kosmoloogiliseks prtinsiibiks. Kõik tänapäeva
kosmoloogias tõsiselt võetavad Universumi mudelid peavad olema kooskõlas selle niinimetatud
kosmoloogilise printsiibiga.
11. Väikeses Universumi ruumipiirkonnas kehtib erirelatiivsusteooria.
Kera paisumise mudel ja reaalne Universumi paisumine on omavahel võrreldes väga erinevad
füüsikalised nähtused, mille vahel analoogia otsimine ja leidmine võib viia sageli eksiteele. Kuid
antud juhul on tegemist Universumi paisumise näilise füüsikalise mudeliga, mis tähendab seda, et
antud Universumi paisumise mudel ( selle ruumiline osa ) vastab täpselt 100 % näilisele
Universumi paisumise füüsikalisele olemusele. See mudel on oma füüsikaliselt olemuselt
absoluutselt näiline.
93