Mis on aeg? 3

Tulemuseks on neli koordinaati: x, y, z ja ct.
Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperruumi K´ suhtes.
Kehade mass kõverdab aega ja ruumi. Kuid üldrelatiivsusteooria ei anna vastust küsimusele, et
miks mass kõverdab aegruumi? Mass kõverdab aegruumi, kuid miks see nii on? Vastused nendele
küsimustele annab ajas rändamise teooria.
Erirelatiivsusteooria osas näitasime keha seisuenergia E = mc 2 seost ajas rändamise füüsikaga.
Kõik kehad eksisteerivad tavaruumis, milles eksisteerib aeg ja ruum. Aeg kui kestvus on pidevalt
„liikuv“. See tähendab, et aeg ei jää kunagi „seisma“. Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat.
Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ka aja suhtes ( s.t. me kõik liigume ajas tuleviku
poole ), kuid aeg ei ole mingisugune objekt. Sellest tulenebki seisuenergia E = mc 2 kõikidele
kehadele Universumis. See tähendab seda, et energia mc 2 on oma olemuselt siiski keha „kineetiline
energia aja suhtes“. Kõik kehad liiguvad hyperruumi K´ suhtes, sest tavaruum K liigub hyperruumi
K´ suhtes kiirusega c. Järelikult kõikidel kehadel on „kineetiline“ energia ja seega ka mass.
Niimoodi võib energia mc 2 olla kineetiline energia „liikuva hyperruumi suhtes“ ehk E = mc 2 on
keha aja suhtes eksisteeriv energia.
Sarnaselt seisuenergiaga peab ka keha raske mass olema kuidagi seotud ajas rändamise
füüsikaga. Üldrelatiivsusteooria järgi on inertne mass ja raske mass omavahel võrdsed ehk
ekvivalentsed. Mass on keha inertsi mõõt ehk see kirjeldab keha inertsi kiiruse muutuste suhtes. See
tähendab seda, et mida suurem on kehal mass, seda rohkem aega läheb vaja keha kiiruse
muutmiseks. Näiteks raske rongi pidurdamine võtab oluliselt kauem aega kui näiteks lapsevankri
pidurdamine. Nende kahe keha pidurdusteede pikkused on väga erinevad ühe ja sama kiiruse
arvväärtuse korral. Või näiteks kui rong sõidab ühtlaselt ja sirgjooneliselt mööda teed ja rongi sees
mõne keha mass ajas tohutult suureneb, siis mida suurem on kehal mass, seda aeglasemalt liigub
rong ja keha enda kiirus jääb lõpuks maapinna suhtes üldse paigale. Järelikult, kui tavaruumis K
keha mass suureneb ( mitte liikumiskiirus K suhtes ), siis keha liikumiskiirus hyperruumi K`-i
suhtes muutub aeglasemaks, sest K enda liikumiskiirus jääb alati samaks K´ suhtes. Kuid keha
liikumiskiiruse muutumine hyperruumi K´ suhtes tähendab juba aja ja ruumi teisenemist nagu seda
oli juba näidatud erirelatiivsusteooria osas. Sellest järeldubki tõsiasi, et mida suurem on kehal mass,
seda enam see kõverdab ümbritsevat ruumi ja aega.
Tavaruumi K ja hyperruumi K` füüsikaline süsteem avaldub looduses Universumi
kosmoloogilise paisumisena. Mass kõverdab ümbritsevat aegruumi ja seeläbi avaldab mass
vastupanu Universumi paisumisele. See tähendab seda, et gravitatsioon ehk aegruumi kõverdus
avaldab vastupanu Universumi paisumisele, mis on heaks näiteks sellele, et kuidas on mass kui
keha inertsi mõõt seotud tavaruumi ja hyperruumi füüsikalise süsteemiga.
Palju täpsemalt öeldes ei kõverda aegruumi mitte ainult ( lihtsalt ) keha mass, vaid tegelikult
massi tihedus ehk massi ja aegruumi vaheline suhe. Näiteks kui suur naftatanker oleks ainult
pisikese liivatera suurune, siis oleks tema gravitatsioonijõud isegi planeet Maast palju suurem. Kuid
tavasuuruses ehk tegelikkuses on naftatankeri gravitatsioonijõud Maast palju kordi väiksem. Mida
214