Mis on aeg? 3
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
hiljem kohtutakse samas kohvikus, kus alati. Tavalised ostud tehtud, käis missis Warburt<strong>on</strong><br />
veel mõnes kaupluses, otsides purgikeeksi. Nii sattus ta ka tundmatusse väikesesse<br />
selvepoodi. Keeksi seal polnud, kuid poes ringivaatav pensi<strong>on</strong>är pani tähele vasakus seinas<br />
olevat käiku, ning uudishimu sundis teda lähemalt uurima. Käigust pääses suurde<br />
mahag<strong>on</strong>paneelidega ristkülikukujulisse ruumi, mille kujundus erines järsult kaupluse<br />
modernsest kroom- ja plastilustustest. <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong> kirjeldas seda: „Ma ei pannud ühtki<br />
akent tähele, kuid ruumi valgustas terve hulk väikesi jääklaasist kuplitega elektripirne.<br />
Nägin kaht paari, kes kandsid sajandi keskpaigast pärinevaid rõivaid, ning ühe naise riietus<br />
jäi mulle selgesti meelde. Tal oli poolviltu pähe seatud beež viltkübar, mille vasaku serva<br />
külge oli kinnitatud tutike tumedat karusnahka. Ka naise mantel oli beež, ning<br />
paarkümmend aastat tagasi võidi seda väga moodsaks pidada.“ <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong> pani tähele<br />
ka mitut sakoülik<strong>on</strong>da kandvat meest ning kõrval asuvat klaaskabiini, kus istus kassiir. Kõik<br />
jõid kohvi ja lobisesid omavahel, milles ei paistnud midagi iseäralikku olevat, arvestades, et<br />
käes oli keskhommikutund. Ent pensi<strong>on</strong>ärile tundus veider, et ta polnud sellest kohvikust<br />
varem midagi kuulnud, ja hiljem meenus talle, et ta ei olnud üldse kohviaroomi haistnud.<br />
Kohtunud abikaasaga, rääkis missis Warburt<strong>on</strong> talle oma leiust, ning nad otsustasid<br />
järgmisel teisipäeval selles uues kohvikus ära käia. Nädal hiljem tehti sisseoste nagu<br />
tavaliselt; pärast seda läksid nad tollesse väikekauplusse ning astusid sinnapoole, kus<br />
kohvikuuks oli olnud. Ent nüüd seisis samal kohal seina ääres toidu külmlett. <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>ter<br />
Warburt<strong>on</strong> oli kaljukindel, et ta naine ei olnud eksinud, ja käis koos temaga veel kahes<br />
samasuguses kaupluses, kuid otsitavat ei leitud sealtki. <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong>il oli kogetu nii<br />
selgelt silme ees, et ta hakkas arvama, nagu oleks tema taju viivuks tagasi libisenud <strong>aeg</strong>a,<br />
mil mahag<strong>on</strong>paneelidega kohvik alles eksisteeris. Charlotte Warburt<strong>on</strong> otsustas ise juhtunus<br />
selgusele jõuda. Ta astus ühendusse kellegi sealse naisega, kes tundis psüühikanähtuste<br />
vastu huvi, ning päris, kas too mäletab mingit seesugust kohvikuruumi. Talle vastati, et mõni<br />
aasta tagasi oli kaupluse kõrval asunud kino, sellest vasakul aga Tunbridge Wells<br />
C<strong>on</strong>stituti<strong>on</strong>al Club. Naine mäletas, et siis, kui ta Teise maailmasõja <strong>aeg</strong>u klubis käis, nagi ta<br />
seal väikesi suupistete laudu ja mahag<strong>on</strong>paneelidega seinu. <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong> ei jäänud ikka<br />
veel rahule, otsis nimetatud klubi selle uuest asupaigast üles ning leidis ka klubi<br />
majandusülema, kes oli töötanud sellel kohal 1919. aastast alates. Too teatas, et vanadesse<br />
klubiruumidesse pääses kaupluse kõrvalt tänavapoolsest uksest, ja edasi tuli trepist üles<br />
minna. Ülakorrusel oli olnud ka eineruum, mille sisustus sobis täpselt missis Warburt<strong>on</strong>i<br />
kirjeldusega.“<br />
„<str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong> pani tähele ka mitut sakoülik<strong>on</strong>da kandvat meest ning kõrval<br />
asuvat klaaskabiini, kus istus kassiir. Kõik jõid kohvi ja lobisesid omavahel, milles ei<br />
paistnud midagi iseäralikku olevat, arvestades, et käes oli keskhommikutund.“<br />
„<str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong>il oli kogetu nii selgelt silme ees, et ta hakkas arvama, nagu oleks<br />
tema taju viivuks tagasi libisenud <strong>aeg</strong>a, mil mahag<strong>on</strong>paneelidega kohvik alles<br />
eksisteeris.“ „Ajanihked ei ole kujuteldavad nähtused. Sageli selgub, et nende kaudu<br />
saadud informatsio<strong>on</strong> vastab täielikult tegelikkusele.“<br />
„Kõige tuntum ajas ümberpaiknemise juhtum leidis aset kahe inglise turistiga, kes külastasid<br />
Versailles´ paleed, Prantsusmaa kuningliku perek<strong>on</strong>na elupaika seitsmeteistkümnendal ja<br />
kaheksateistkümnendal sajandil. Asjaosalised – nagu ka pool sajandit hiljem Dieppe´i<br />
juhtumi puhul – olid kaks naist: miss Anne Moberley ja miss Eleanor Jourdain. Neid<br />
keskealisi daame võis pidada haritud inimesteks. <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>s Moberley oli Oxfordi St. Hugh´<br />
kolledži juhataja ja miss Jourdain Watfordi tütarlastekooli direktriss. Mõlemad tundsid<br />
ajaloo vastu huvi ega kaldunud fantaseerima. 1901. aasta 10. augusti soojal pärastlõunal<br />
väljusid need vallalised daamid Galeries des Glaces´ist ning otsustasid Petit Trian<strong>on</strong>i juurde<br />
jalutada. Nad polnud tees päris kindlad ning pöördusid vaiksele tänavale, kus miss Moberley<br />
nägi naist, kes aknast mingit riidetükki välja kloppis. Hiljem sai ta teada, et sõbratar polnud<br />
429
Change language