Mis on aeg? 3
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Kuna <strong>aeg</strong> t näitas <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna<br />
eksisteerimise ajaperioodi hyperruumis, siis sellest tulenevalt näitab x<br />
=<br />
<strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna poolt läbitud teepikkust hyperruumis ( „piltlikult väljendades“ <strong>aeg</strong>ruumi tunneli<br />
pikkust ). See tähendab seda, et füüsikalise keha ajas liikumise suund hyperruumis sõltub sellest, et<br />
millises suunas <strong>on</strong> <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna impulss p suunatud selle sama <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna sees (<br />
ehk seega hyperruumis ) eksisteeriva elektrivälja ( ja seega ka elektrivälja tekitava keha ) suhtes.<br />
Aegruumi lõkspinna impulsi p suund <strong>on</strong> omakorda määratud selle sees eksisteeriva elektrivälja E-<br />
vektori suunaga <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinna suhtes. Füüsikaline põhjendus seisneb selles, et näiteks liikuva<br />
keha impulsi ja talle mõjuva jõu vektorid peavad olema ruumis ühesuunalised, sest keha liikumine<br />
toimub ju jõu mõjul. Näiteks kivi kukub raskusjõu mõjul alati Maa tsentri suunas ja seetõttu <strong>on</strong> kivi<br />
liikumise ja Maa raskusjõu vektorid ühesuunalised. Ka valguslaine liikumise korral ühtib selle<br />
impulsi suund valguslaine levimissuunaga.<br />
Näiteks oletame, et meil <strong>on</strong> kera, mis saab polariseeritud elektrilaengu. See tähendab seda, et<br />
keral <strong>on</strong> kaks kihti, mis <strong>on</strong> laetud vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt laetud pealmine kiht<br />
„katab“ positiivselt laetud alumist kihti. Sellisel juhul <strong>on</strong> kahe laetud kihi vahel oleva elektrivälja E-<br />
vektor suunatud kera tsentri suunas ehk vastupidiselt Universumi ruumi paisumise suunale ja sellest<br />
tulenevalt <strong>on</strong> aja rännak hyperruumis suunatud minevikku. Kui aga positiivselt laetud pealmine kiht<br />
katab negatiivselt laetud alumist kihti, siis sellisel juhul <strong>on</strong> elektrivälja E-vektor suunatud kera<br />
tsentrist eemale ehk elektrivälja E-vektor <strong>on</strong> Universumi ruumi paisumisega samasuunaline. Sellisel<br />
juhul <strong>on</strong> aja rännak hyperruumis suunatud tulevikku, sest tulevikus <strong>on</strong> Universumi ruumala suurem<br />
kui pr<strong>aeg</strong>usel ajahetkel.<br />
Kuid ruumis teleportatsio<strong>on</strong>i korral peab keral olema kolm kihti, mis <strong>on</strong> laetud üksteise suhtes<br />
vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt laetud pealmine kiht katab positiivselt laetud alumist kihti ja<br />
see viimane kiht omakorda katab selle all olevat negatiivselt laetud kihti. Sellisel juhul <strong>on</strong> esimese<br />
ja viimase laetud kihi vahel oleva elektrivälja E-vektor suunatud kera tsentri suunas ja samas ka<br />
sellest eemale. See tähendab seda, et elektrivälja E-vektor <strong>on</strong> Universumi ruumi paisumisega<br />
samasuunaline, kuid samas ka vastassuunaline. Sellest tulenevalt ei ole aja rännak hyperruumis<br />
suunatud minevikku ega tulevikku ja seega toimub aja rännak „olevikus“, mis füüsikaliselt<br />
väljendub ruumis teleportatsio<strong>on</strong>ina.<br />
Kui keha <strong>on</strong> laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda<br />
“topeltlaadumisena” ehk polarisatsio<strong>on</strong>ina. See tähendab seda, et keha <strong>on</strong> elektriliselt “topelt”<br />
laetud siis, kui keha kogu pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis <strong>on</strong><br />
erimärgilised. Polarisatsio<strong>on</strong>i nähtuseks nimetatakse omavahel seotud erinimeliste laengute<br />
lahknemist ruumis. Aine dielektriline läbitavus <strong>on</strong> aine polariseerumise mõõduks.<br />
Mõõdetavad ruumipikkused ja ajavahemikud<br />
Aegruumi lõkspind <strong>on</strong> kõigest 10 -51 meetri paksune, kuid selle pinnal <strong>on</strong> <strong>aeg</strong>ruum kõverdunud<br />
lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur, mis tähendab<br />
seda, et kohaliku <strong>aeg</strong>ruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole tegelikult vaja lõpmatult suurt<br />
energiat. Aegruumi lõkspind eksisteerib meie ajas kõigest sekundit.<br />
Teadus <strong>on</strong> püüdnud uurida füüsikalisi nähtusi ka kõige väikseimate vahemaadega ruumis ja leida<br />
ka väikseimaid ajavahemikke Universumis. Näiteks kvantelektrodünaamika kehtib vähemalt<br />
418
Change language