Mis on aeg? 3

Seetõttu võib öelda, et keha eksisteerib hyperruumis ehk väljaspool aegruumi, „kus“ ei eksisteeri
enam aega ega ruumi.
Aegruumi lõkspind tekib kahe erimärgiliselt laetud pinna vahelisest ruumalast väljapoole, kuid
nende pindade vahetusse lähedusse. Tekib kaks lõkspinda ehk sisemine ja välimine lõkspind.
Sisemise lõkspinna tekkimine ei ole oluline, vaid oluline on välimise lõkspinna tekkimine.
Aegruumi lõkspind on aja ja ruumi piir, kus meie igapäevaselt kogetav aegruum lõpeb ( ehk
lakkab eksisteerimast ). Aegruumi lõkspind võib olla lahtine või kinnine. Aegruumi lõkspind on
näiteks aegruumi augu pind.
Aegruumi lõkspind saab olla ainult lahtine või kinnine. Näiteks kera pind on kinnine pind, sest
selle sees olev keha on täiesti kaetud kera kujulise pinna poolt. Kuid lahtine pind võib olla näiteks
ring, ruut või ristkülik, sest need on kahemõõtmelised pinnad kolmemõõtmelises ruumis, mis ei
võimalda katta mingi teise keha kogu pindala. Kinnine lõkspind võib tekkida näiteks kerakujulise
kondensaatori kahe erimärgiliselt laetud kihi korral, kuid lahtine lõkspind võib tekkida
plaatkondensaatori korral. Kerakujulise kondensaatori kahe erimärgiliselt laetud kihi vahel olev
ruum on kinnine, kuid plaatkondensaatori korral on see ruum lahtine.
Aegruumi lõkspind saab olla geomeetriliselt kas kinnine või lahtine. Kinnine pind on näiteks
kera pind, mille korral on kera sees olev keha üleni kaetud kera pindalaga. Kinnise aegruumi
lõkspinna korral rändab inimene ajas, sest see katab inimese kogu keha pindala. Kuid seevastu
lahtine pind ei kata mingi teise keha kogu pindala. Lahtine pind võib olla näiteks ring, ruut või
ristkülik. Lahtise pinna korral ei rända keha ajas, sest see ei kata keha kogu pindala ja sellest
tulenevalt ei satu keha hyperruumi ehk säilib „kontakt“ ümbritseva aegruumiga. Lahtine pind võib
katta mingi keha pindala osaliselt. See tähendab, et kinnise pinna korral on katmine täielik ( ehk 100
% ), kuid lahtise pinna korral on katmine ainult osaline ( mitte enam 100 % ).
Aegruumi auk ei teki inimese enda ruumalas ( s.t. inimese sees ), vaid kahe erinimeliselt laetud
pinna vahelise ruumala läheduses, mis katab inimese keha kogu pindala. Seetõttu on selles tekkiv
aegruumi lõkspind kinnine ( ja inimese kujuga ), mille sissepoole jäävas ruumalas eksisteerib
inimese keha. See tähendab sisuliselt seda, et inimest ümbritseb ( s.t. katab ) aegruumi lõkspind,
mis on kinnine.
Kui inimest katab kinnine lõkspind, siis põhimõtteliselt eksisteerib inimene aegruumi augus,
mille kaudu satub inimene hyperruumi. Hyperruumis liigub inimene ajas. Hyperruumi satub
füüsikaline keha ka siis, kui see läbib lahtise lõkspinna ( sealjuures ei ole vahet, et kust poolt
läbitakse lahtist lõkspinda, sest lahtisel lõkspinnal on ainult kaks poolt ). Sellisel juhul on lahtine
lõkspind oma olemuselt nagu avatud aken või sein, mille läbimisel satutakse samuti hyperruumi ehk
ajatusse ja ruumitusse dimensiooni.
Aegruumi lõkspinna kihi paksus
Järgnevalt tuletame sfäärilise kujuga aegruumi lõkspinna kihi paksuse ehk selle läbimõõdu d
võrrandi. Näiteks kera ruumala V avaldub järgmise tuntud matemaatilise valemiga:
milles r on kera raadius. Selleks, et saada tekkiva aegruumi lõkspinna kihi paksuse ruumala V,
peame lahutama suuremast kera ruumalast V S väiksema kera ruumala V v :
=
399