Mis on aeg? 3

milles kordaja y muutumispiirkond on:
=
Viimane seos rahuldab eelnevalt analüüsitud kosmoloogia põhivõrrandit:
Näiteks kui võrrandis
=
=
on Universum paisunud lõpmatult suureks ehk η = ∞, siis selle paisumiskiirus on kahanenud nulliks
ehk H = 0 ja seega saame kordajaks y = 0. Kui aga võrrandis
on Universumi mõõtmed paisunud lõpmatult suureks ehk R = ∞, siis selle paisumiskiirus on
lähenenud juba valguse kiiruseni c ehk H = c. Selline kosmoloogiline stsenaarium on
vaatlusandmetega kooskõlalisem, sest Universumi paisumiskiirus ajas suureneb ja näib, et mitte
miski seda ei takista. Kui aga võrrandis
=
=
on Universumi mõõtmed väga väikesed võrreldes lõpmatusega ehk η = 2, siis saame Universumi
paisumiskiiruseks valguse kiiruse c ehk H = c ja seega saame kordajaks y = 1. Kui aga võrrandis
ei ole Universumi mõõtmed samuti päris nullid, vaid väga väga väikesed võrreldes lõpmatusega või
praeguse ajahetkega ehk R ≠ 0, siis Universumi paisumiskiirus H saab olla null ehk H = 0. Viimase
võrrandi korral saab Universumi paisumiskiirus H olla võrdne valguse kiirusega c või nulliga, kuid
ei saa olla lõpmatult suur. Kogu eelnevast analüüsist on selgesti näha seda, et Hubble´i konstandi H
muutumisseadus
=
milles kordaja y muutumispiirkond on y = 0 ... 1, ei sobi astronoomiliste vaatlusandmetega ega
isegi mehaanilise energia jäävuse seadusega, sealhulgas ka mitte Friedmanni võrrandi füüsikalise
järeldusega. Küll aga sobib päris hästi selline muutumisseadus:
=
=
milles kordaja y muutumispiirkond on y = 1 ... ∞. Kuna H on Universumi paisumiskiirus ehk v, siis
me näeme seda, et see on kooskõlas aja teisenemise seaduspärasusega:
= =
mis oli juba eelnevalt matemaatiliselt tuletatud. See tähendab seda, et kordaja y vähenemise tõttu
55