Mis on aeg? 3

sündmuste ja protsesside kulgemist Universumis. Mitte miski ei saa liikuda valgusest kiiremini.
Valguse liikumiskiirus vaakumis ja kera paisumiskiirus on mõlemad võrdsed c-ga. Mida lähemale
jõuab keha liikumiskiirus valguse kiirusele c ehk kera paisumiskiirusele, seda aeglasemini liigub
keha m paisuva kera pinna suhtes. See illustreerib sündmuste ja protsesside aeglenemist
Universumis. Kui kera paisumise kiirus ja keha liikumiskiirus kera pinnal omavahel ühtivad, siis
keha m ei liigu enam üldse ja seega aeg on peatunud. Tuleb veelkord märkida seda, et kera paisub,
mitte ei pöörle.
Joonis 1 Tavaruumi K ja hyperruumi K´ füüsikaline süsteem avaldub looduses Universumi
kosmoloogilise paisumisena.
Kuna keha m liigub alati risti kera raadiusega ja samas ka alati kera paisumisega kaasa, siis keha
liikumist paisuva kera pinnal saab kirjeldada Pythagorase teoreemiga järgmiselt:
ehk
= +( ´
= ( + ´ +( ´
milles c on kera paisumise kiirus ( mis ühtib valguse kiirusega vaakumis ), d on keha m liikumisest
ja kera paisumisest tingitud (resultant)teepikkus, vt´ on ainult keha liikumisest tingitud teepikkus, ct
on kera paisumisest tingitud teepikkus, = + ´ on keha m teepikkus paisuva kera pinnal
arvestades samas ka kera paisumisest tingitud teepikkuse juurdekasvu ehk ct, t ja t´ on erinevad
ajahetked ehk vastavalt kera mittepaisuva ja paisuva oleku ajahetked. Mitte miski ei saa liikuda
valgusest kiiremini ehk kera paisumisest kiiremini ja seega d = ct´, mis tähendab seda, et
teepikkuse d pidi keha m läbima kiirusega c ( mitte sellest suurema kiirusega ).
Järgnevalt teeme terve rida matemaatilisi teisendusi, et saada lõplik võrrand, mis kirjeldab antud
süsteemi matemaatiliselt. Kuna d = ct´, siis avaldame Pythagorase teoreemist kera paisumise kiiruse
c järgmiselt:
+( ´
=
´
l on keha m teepikkus paisuva kera pinnal arvestades samas ka kera paisumisest tingitud teepikkuse
juurdekasvu ehk ct:
= + ´
24