Mis on aeg? 3

matemaatilisele analüüsile füüsikalise tõlgenduse.
Näiteks eelnevalt esitatud matemaatilises analüüsis tuletati de´Broglie lainepikkus λ:
= =
mis võrdus ka
= . Aja dilatatsiooni valemist
=
näeme, et lainepikkus λ võrdub seega:
=
Kui selles on kiirus
= ehk keha m on tavaruumi K suhtes paigal, siis saame lainepikkuseks:
mis tähendab ka seda, et = . Sellisel juhul = on tegemist „omaajaga“, mille valguse
kiiruse c-ga korrutamisel = saame tuntud aegruumi intervalli võrrandi:
=
Aegruumi intervall näitab kahe punkti vahelist kaugust aegruumis. See tähendab ka seda, et
eelnevalt tuletatud lainepikkus λ võrdub aegruumi intervalliga:
=
ehk
= =
=
Viimases võrrandis me näeme, et valguse korral on aegruumi intervall null, mis kuidagi ei saa
võrduda valguse enda lainepikkusega λ:
= =
Seda sellepärast, et lainepikkus on seotud Plancki konstandiga h, mis iseenesest ei saa kuidagi olla
null. Selle võrrandi lahend saab seisneda ainult järgmises füüsikalises analüüsis. Näiteks kiirusega c
liikuva keha enda suhtes ehk nö. omaajas jõuab see mistahes ruumipunkti Universumis ühe hetkega
ehk tema kiirus on seega lõpmata suur. See tähendab seda, et valguse kiirusega liikuval kehal on
liikumiskiirus omaajas lõpmata suur ja seetõttu jõuab osake omaajas mistahes ruumipunkti ja
mistahes ajahetke Universumis kõigest 0 sekundiga. Ükskõik kui suur on vahemaa ruumis ehk △x
= c△t, valgus läbib selle teepikkuse omaajas alati 0 sekundiga ehk △ = Kui mingi keha jõuab
mistahes ruumipunkti 0 sekundiga ehk keha läbib mingi vahemaa 0 sekundiga, siis on võimalik
seda mõista teleportatsioonina. Osake võib teleportreeruda mistahes ruumipunkti ja mistahes
ajahetke ( kuid ajas ainult edasi ). See tähendab seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis korraga
ning seda pidevalt ehk lakkamatult. Kui osake teleportreerub ajas ja ruumis lakkamatult, siis seega
ei ole võimalik täpselt ette teada, et millisesse ruumipunkti osake teleportreerub ja millisesse
268