Mis on aeg? 3

kaugusteni 10 -15 cm. Eksperimentaalselt kinnitatud väikseimaks ajavahemikuks on väiksem kui
10 -25 sekundit. Spekuleeritud on sedagi, et musta miniaugu leidmine massiga 10 15 grammi
võimaldaks leida ka väikseim pikkuse ülaraja, mis on umbes 10 -23 cm. Kuid selliste kauguste
uurimine nõuab 10 10 gigaelektronvoldilise energiaga osakeste voogu, mida laboratooriumites
genereerima peab. Kuid nii kõrge energiaga ei ole praegu võimalik eksperimente sooritada.
Mõned dimensionaalanalüüsid näitavad seda, et väikseima pikkuse L korral peaks kaasnema ka
vastav tihedus p. Selle seose saame kätte siis, kui arvestame teatud konstante:
=
kus h on Plancki konstant ja c valguse kiirus vaakumis. Arvatakse, et antud tihedus p on ka suurim
võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt:
=
kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et
kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima
võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus
ja see on 10 -23 cm. Kuid see teeb musta augu väikseimaks võimalikuks massiks 10 15 grammi.
( Keskinen ja Oja 1983, 115 ).
Inimese ajas rändamise eksperimentaalne teostus
Füüsikaline keha saab elektrilaengu kahel erineval viisil. See tähendab, et elektrilaengud
liiguvad ruumis kahel erineval põhjusel. Näiteks elektrostaatiline laeng tekib kehal hõõrdumise teel
ehk elektrilaengud liiguvad ruumis hõõrdejõu mõjul. Teine võimalus on see, et elektrilaengud
liiguvad ainult elektrivälja mõjul. Selle näiteks on elektrivool juhtmes või kondensaatori (
akumulaatori ) laadimine, mille korral liiguvad elektrilaengud elektrivälja tõmbe- ja tõukejõudude
mõjul, mitte enam hõõrdejõu tõttu. See tähendab, et elektrilaengute liikumine ruumis ( ja sellest
tulenevalt ka kehade elektrilised laadumised ) on põhjustatud hõõrdejõudude avaldumistest või
elektrijõudude ( s.t. elektrivälja tõmbe- ja tõukejõudude ) mõjul. Muid võimalusi ei ole.
Elektrostaatilise laengu korral liiguvad laengud hõõrdejõu mõjul, kuid „elektrodünaamilise
laengu“ korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude ehk elektrivälja mõjul. See tähendab seda,
et füüsikaline keha saab elektrilaengu hõõrdumise teel või elektrivälja mõjul ehk tõmbe- ja
tõukejõudude kaudu. Näiteks elektrotehnikas kasutatav akumulaator ehk lihtsalt aku saab laetud
elektrivoolu abil, mille korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude mõjul. Elektrostaatiline
laeng tekib kehal hõõrdumise teel.
Kindlasti peab ära märkima ka seda, et ka mehaaniline hõõrdejõud on tegelikult oma olemuselt
elektriline. See tähendab, et hõõrdejõud on oma sügavalt olemuselt samuti elektrijõud. Kuid
sellegipoolest antud juhul me liigitame lihtsuse mõttes elektrilaengute liikumise põhjusi ikkagi
suures plaanis kaheks nagu me eelnevalt seda tegime. Näiteks elektrofoormasinas liiguvad
elektrilaengud hõõrdejõu tõttu, mille põhjustab elektrofoormasina ketaste pöörlev liikumine. Kuid
samas elektrivool juhtmes on põhjustatud juba elektrivälja tõmbe- ja tõukejõudude ehk
elektrijõudude mõju tõttu.
419