Mis on aeg? 3

ja seega massile mõjub jõud
= =
Viimasest võrrandist ilmnebki tõukejõud, mis suureneb kehadevahelise kauguse suurenemisega. See
tähendab seda, et vaakumi energia põhjustab tõukejõu, mis hakkab eriti hästi ilmnema just väga
väga suures ruumi mastaabis. Matemaatiliselt ja füüsikaliselt erineb selline tõlgendus väga palju
eespool kirjeldatud Universumi tume energia olemusest, mille korral teisenevad aeg ja ruum üle
kogu Universumi.
1.1.4.3 Ajas rändamise ja Universumi kosmoloogilise paisumise omavahelise seose
füüsikaline ja matemaatiline süva-analüüs
Kõikide kehade liikumised Universumis on suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda, et
mistahes keha liikumist kirjeldatakse mingisuguse taustsüsteemi suhtes. Näiteks inimese liikumine
jõe peal sõitval laeva tekil on relatiivne ( sest inimese liikumine toimub laeva suhtes ), kuid laeva
liikumist ( koos reisijaga ) jõe kalda suhtes nimetatakse kaasaliikumiseks. Reisija liikumist jõe
kalda suhtes nimetatakse aga absoluutseks liikumiseks.
Selline kehade liikumise relatiivsusprintsiip esineb ka erirelatiivsusteoorias. Näiteks inimene ei
ole võimeline reaalselt jooksma ( s.t. iseseisvalt liikuma ) 200 km/h paigalseisva maa suhtes. Kui
aga inimene jookseb rongis ühest otsast teise rongi liikumise suunas, mis liigub maa suhtes umbes
180 km/h, siis maa suhtes jooksebki inimene 200 km/h. Rongi suhtes on inimese liikumiskiirus aga
kõigest 20 km/h. Ei ole põhimõtteliselt vahet, et mil viisil on teostatud inimese liikumine maa
suhtes. Inimene liigub rongi suhtes 20 km/h, kuid lõppkokkuvõttes liigub inimene maa suhtes
ikkagi 200 km/h. See tähendab seda, et inimesel piisab liikuda kiirusega ainult 20 km/h, et
saavutada enda kiiruseks 200 km/h. Ülejäänud „töö“ teevad ära „kõrvaljõud“, mis antud näites on
rongi liikumine maa suhtes.
Kui inimene liigub ruumipunktist A ruumipunkti B, siis kulub sellele alati mingisugune ajavahemik
ja läbitakse alati mingisugune ulatus ruumis. Vaatame näiteks sellist juhtu, mil mõnes
korterelamus või majas elav inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja perioodi
vältel. Näiteks kui inimene liigub köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole
tegelikult see köök nö. „päris sama“ või „samal kohal“ mis ta oli enne. Seda sellepärast, et kõik
Universumis on pidevas liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast tagasi kööki on see köök
läbinud ruumis juba tuhandeid või isegi miljoneid kilomeetreid ( sõltuvalt sellest kui kaua on
inimene köögist ära olnud ). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid ruumis, vaid ka
elutuba, inimene, maja jne. Seda sellepärast, et me kõik liigume kaasa planeedi Maa pöörlemisega
ümber oma kujuteldava telje, liigume kaasa ka Maa tiirlemisega ümber Päikese, Päikesesüsteemi
tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tsentri, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis kõige
lõpuks Universumi pideva paisumisega. Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ( ainuüksi
juba Universumi paisumise tõttu ). Sellest tulenevalt on olemas nö. näilised ja tõelised endised ( ja
ka tulevased ) asukohad ruumis. Näiteks kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes
naaseb ta tagasi kööki, siis see köök ( nagu ka kõik ülejäänud Universumi aegruumi piirkonnad ) ei
ole täpselt sama ehk ei ole ruumis täpselt samas asukohas. Kõik kehad Universumis liiguvad kaasa
Universumi üldise liikumisega. Universum on pidevas muutumises ja liikumises. Köök on ruumis
122