Mis on aeg? 3

Väga üllatav asjaolu on see, et eespool tuletatud seisuenergia ruudu avaldis E 2 tuleb välja ka
seisuenergia ja kvandienergia omavahelise suhte analüüsist. Näiteks kvantoptikas on näidatud seda,
et kvandienergia on võrdne ka kvandi seisuenergiaga:
= =
milles h on tuntud Plancki konstant. Plancki konstant h määrab ära „kvantdimensiooni“ mõõtme
ehk kvantmehaanikasse kuuluvate füüsikaliste nähtuste ajalised ja ruumilised mõõtmed. Kuid just
Plancki konstandi h väärtust võib avaldada järgmiselt:
Viimane ligikaudne seos kehtib taandatud Plancki konstandi korral, sest on võimalik ligikaudselt
arvutada järgmiselt:
=
= = =
Kuna Plancki konstandi väärtus on:
=
ja kvantfüüsika arvutustes kasutatav taandatud Plancki konstandi väärtus on esitatav:
=
siis seega tulemus on ligikaudsust arvestades ääretult suurepärane. Näiteks Millikani eksperimentaalsetes
katsetes saadi hoopis järgmine taandamata Plancki konstandi väärtus:
= =
mis erineb tegeliku Plancki konstandi väärtusest isegi rohkem. Millikani eksperimentaalne katse
seisnes selles, et õnnestus tuvastada rangelt lineaarne sõltuvus pidurdava elektrivälja pinge U ja
fotoefekti esilekutsuva valguse sageduse f vahel. Kuid eelnevalt välja toodud Plancki konstandi h
ligikaudse väärtuse kehtivust on võimalik tõestada hiljem tuletatava impulssi p seose
= =
kaudu. Näiteks selleks teostatakse järgmine matemaatiline teisendusakt:
=
ja korrutatakse viimase võrrandi mõlemad pooled c 2 -ga:
Viimasest võrrandist saame:
= =
=
323