Mis on aeg? 3

ehk
=
milles x on tasandite vahekaugus, W on välja energia kahe tasandi vahel, q on mõlema tasandi laeng
ja S on mõlema tasandi pindala.
Elektriväli eksisteerib negatiivselt ja positiivselt laetud kahe kihi vahel, mitte sellest väljapool.
Kahe erinimeliselt ja ühtlaselt laetud kihi keskel on väljapotentsiaal null. Väljapotentsiaal on null ka
väljaspool kahe erinimeliselt laetud kihi vahelist ruumi. Kuna eksisteerib kaks erinevat välja ja
seega väljaallikat, siis tekib ka kaks erinevat aegruumi lõkspinda. Antud juhul huvitabki meid see
pealmine kiht, mis on identne eelnevalt mainitud teise juhuga, mille korral aegruumi lõkspind ei
teki kera tsentrisse, vaid kera pinna vahetusse lähedusse.
Laetud kera sees ei ole välja. Väljapotentsiaal φ on seal null ja seetõttu võib „piltlikult“ öelda
nii, et laetud kera sees eksisteerib „nullpotentsiaaliga elektriväli“. Täpselt sama on ka laengute
polarisatsiooni korral. Näiteks kahe erinimeliselt laetud ja ühesuuruse plaadi vahelise ruumi keskel
on väljapotentsiaal null, samas kui elektrivälja energia eksisteerib kahe plaadi vahelises kogu
ruumalas. Väljaspool kahe plaadi vahelist ruumi on väljapotentsiaal samuti null. Tinglikult võib
seda kohta, kus väljapotentsiaal on null, nimetada nullpotentsiaaliga väljaks, sest enamasti
eksisteerib sellises ruumipiirkonnas välja jõujoonte lahknemine või kahe erinimelise laengu jõu
tasakaalustumine.
Väljaspool kahe erinimeliselt laetud pinna vahelist ruumi on väljatugevuse vektorid vastassuunalised,
kuid kahe pinna vahelises ruumis aga samasuunalised. Seega väljaspool kahe pinna
vahelist ruumi elektriväli puudub ( väljatugevuse vektorid on absoluutväärtuselt võrdsed ja
vastassuunalised ), kuid kahe pinna vahelises ruumis on väljatugevus kahekordne, võrreldes üksiku
pinna väljatugevusega.
Erimärgiliselt laetud pindade vahelises ruumis eksisteerib ka magnetväli, mitte ainult liikuvate
laengute ( näiteks vooluga juhtmete ) ümber. Magnetväli eksisteerib seega ka laengukandjate
puudumise korral. Näiteks ühe laaduva pinna tugevnev elektriväli paneb laengud teisel pinnal
liikuma. Seda nimetatakse nihkevooluks. Positiivse ja negatiivse pinna vahelise ruumi läbiva
nihkevoolu korral kaasneb elektrivälja muutumisega magnetväli. Kuid vahelduvvoolu läbiminek
erinimeliselt laetud pindade vahelisest ruumist saab toimuda ainult muutuva elektrivälja
vahendusel. Elektrivälja muutumise tagajärjel tekib magnetväli sõltumatult muutuva elektrivälja
päritolust. See tähendab, et muutuva elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel. Niimoodi
esinebki positiivse ja negatiivse pinna vahel magnetväli, mille jõujooned parempoolsete pööristena
ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda. Elektrivälja jõujooned ja seega selle tugevuse muut ΔE
on suunatud ühelt pinnalt teisele. Tugevneva ja nõrgeneva elektrivälja tugevuse muudud on erineva
suunaga ja vastavalt on ka tekkiva magnetvälja suund neil kahel juhul erinev. Kuid magnetvälja
muutumisel tekib omakorda pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Magnetvälja
muutumisega kaasneb pööris-elektriväli, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline
elektriväli ei ole enam potentsiaalne. Elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel nimetatakse
elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks.
Lahtine ja kinnine aegruumi lõkspind
Kui füüsikalist keha ümbritseb või katab aegruumi lõkspind, siis keha pole enam „kontaktis“ ehk
vastastikmõjus ümbritseva aegruumiga ja absoluutselt kõige muuga, mis eksisteerib ajas ja ruumis.
398