- Page 1 and 2: „MAAILMATAJU“ ESITLEB M
- Page 3 and 4: „Inimese enda olemasolu on suurim
- Page 5 and 6: Resümee Käesolevas töös on esit
- Page 7 and 8: Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
- Page 9 and 10: 1 Ajas rändamise füüsikateooria
- Page 11 and 12: neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
- Page 13 and 14: maailmast, sest selline aja ja ruum
- Page 15 and 16: omavahel kontaktis. See tähendab s
- Page 17 and 18: 1.1.4.2 Universumi meetriline paisu
- Page 19 and 20: Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n
- Page 21 and 22: = △ Kui me kasutame selliseid Lor
- Page 23 and 24: kaasnema ka ruumi teisenemine. See
- Page 25 and 26: ehk = = milles = . Kui me korrutame
- Page 27 and 28: sündmuste ja protsesside kulgemist
- Page 29 and 30: = Pikkust või kahe ruumipunkti vah
- Page 31 and 32: milles ( = ( ( + ( + ( on kordajal
- Page 33 and 34: = ( ( ( Seda tundmatut funktsiooni
- Page 35 and 36: = = = + ja seda sellepärast, et v
- Page 37 and 38: Universumi ainetiheduse sõltuvust
- Page 39: = + ( + ( + ( Kuna Universumi ruum
- Page 43 and 44: = + + + = = + + + = ( + + + = Eelne
- Page 45 and 46: Kuna eespool tuletatud kiiruste tei
- Page 47 and 48: suhtes null ehk v = 0, siis hyperru
- Page 49 and 50: ja kui see võrrandi liige võrdub
- Page 51 and 52: ja seega saame võrrandi kujuks jä
- Page 53 and 54: Järgnevalt arvestame seda, et Univ
- Page 55 and 56: Viimane saadud seos on matemaatilis
- Page 57 and 58: milles = ei sobi tegelikult kokku F
- Page 59 and 60: suureneb Universumi paisumiskiirus
- Page 61 and 62: ja arvestame järgmist matemaatikas
- Page 63 and 64: Joonis 9 Universumi tihedus vähene
- Page 65 and 66: = Kui me võtame sellest ühekordse
- Page 67 and 68: teisendused. Näiteks kosmoloogilin
- Page 69 and 70: matemaatilised ja füüsikalised j
- Page 71 and 72: = = ja võrrandi sulgudes oleva v 2
- Page 73 and 74: milles olev jagatise liige = = on l
- Page 75 and 76: hyperruumi ja tavaruumi füüsikali
- Page 77 and 78: ja saamegi hyperruumi K´ suhtes ki
- Page 79 and 80: Selle paremaks mõistmiseks toome j
- Page 81 and 82: matemaatiliselt tuletada. Näiteks
- Page 83 and 84: v 2 Newtoni gravitatsiooniteoorias
- Page 85 and 86: = Kuna kiirendus a avaldub diferent
- Page 87 and 88: Universumis ( näiteks lineaarmõõ
- Page 89 and 90: Viimane diferentsiaalvõrrand = seo
- Page 91 and 92:
on selgelt näha meie poolt varem t
- Page 93 and 94:
milles = = = Antud juhul ei kasutat
- Page 95 and 96:
2. Kera paisub juba varem eksisteer
- Page 97 and 98:
Universumi paisumine Universumist v
- Page 99 and 100:
võis see toimuda kõigest 1 millis
- Page 101 and 102:
3,086 * 10 16 m * miljon = 3,086 *
- Page 103 and 104:
= algsingulaarsusest alates. Näite
- Page 105 and 106:
konstantselt valguse kiirusega. Kui
- Page 107 and 108:
mida nimetatakse ka Friedmanni võr
- Page 109 and 110:
võrreldes lõpmatusega R 0 ja Univ
- Page 111 and 112:
= milles = Saadud ruutjuure avaldis
- Page 113 and 114:
= = = = = Kuna see raadius r ( mis
- Page 115 and 116:
ehk = = = = milles = = = ehk R =
- Page 117 and 118:
gravitatsioonivälja tsentris on ae
- Page 119 and 120:
= = = siis seega võime Universumi
- Page 121 and 122:
viime ühega jagatise ja kordaja y
- Page 123 and 124:
on Universum paisunud lõpmata suur
- Page 125 and 126:
ja seega massile mõjub jõud = = V
- Page 127 and 128:
Joonis 10 Universumi paisumine kui
- Page 129 and 130:
= = Keha m sfäärilised koordinaad
- Page 131 and 132:
= + + + + = = + + Keha M sfäärili
- Page 133 and 134:
toimub Universumis pidev liikumine
- Page 135 and 136:
koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne
- Page 137 and 138:
Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta
- Page 139 and 140:
Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu
- Page 141 and 142:
Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t
- Page 143 and 144:
veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun
- Page 145 and 146:
kujutada aegruumi koordinaatsüstee
- Page 147 and 148:
ehk = Tõstame viimase võrrandi m
- Page 149 and 150:
uumiteleportatsiooniks. 2. objekti
- Page 151 and 152:
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
- Page 153 and 154:
nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
- Page 155 and 156:
aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti va
- Page 157 and 158:
Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu
- Page 159 and 160:
= + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj
- Page 161 and 162:
+ + = + = = milles kompleksarv võr
- Page 163 and 164:
kõverduma ). Aegruumi kõverus on
- Page 165 and 166:
läbitud või läbitava teepikkuse
- Page 167 and 168:
Energia jäävuse seadus ajas ränd
- Page 169 and 170:
1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela
- Page 171 and 172:
= = milles = nimetatakse erirelatii
- Page 173 and 174:
läheneb valguse kiirusele vaakumis
- Page 175 and 176:
= ( + + = See tähendab seda, et ne
- Page 177 and 178:
= = ja sellest tulenevalt saame lõ
- Page 179 and 180:
Reaalses maailmas tähendab see sed
- Page 181 and 182:
Oluline on märkida seda, et viiman
- Page 183 and 184:
kulgevat aga normaalselt, kuid väl
- Page 185 and 186:
ehk aja dilatatsiooni ei esine üld
- Page 187 and 188:
Alguses ( t = 0 ) olid keha koordin
- Page 189 and 190:
jaoks: ja = ( = ( + Keha pikkuse eh
- Page 191 and 192:
= võtame v=0 või x=0, siis saameg
- Page 193 and 194:
ongi pikkus on kahanenud lõpmatuse
- Page 195 and 196:
Sellepärast ei ole väga suurt eri
- Page 197 and 198:
Matemaatilisest analüüsist on tea
- Page 199 and 200:
Võrrandi = ehk = füüsikaline sis
- Page 201 and 202:
kehadele Universumis. See tähendab
- Page 203 and 204:
korrutame liiget mc imaginaararvuga
- Page 205 and 206:
ehk Viime H 2 teisele poole võrdus
- Page 207 and 208:
ja = = Sellest tulenevalt saame ene
- Page 209 and 210:
Kuna konstandist c tuletis on null
- Page 211 and 212:
Saadud viimane võrrand on Newtoni
- Page 213 and 214:
ga: = Kuna ω on välja energia(tih
- Page 215 and 216:
nijõu mõjul liiguvad gravitatsioo
- Page 217 and 218:
Tulemuseks on neli koordinaati: x,
- Page 219 and 220:
seda, et gravitatsiooni tsentrile l
- Page 221 and 222:
= siis seega saame ka selles seoses
- Page 223 and 224:
See tuleneb sellest, et kui ruutjuu
- Page 225 and 226:
= Järgmisena proovime analoogilise
- Page 227 and 228:
Eespool mainitud üldvõrrand tuleb
- Page 229 and 230:
saame ka siis, kui aja dilatatsioon
- Page 231 and 232:
= See tähendab seda, et kordaja y
- Page 233 and 234:
tuntakse Schwarzschildi raadiusena.
- Page 235 and 236:
Integreerides viimast avaldist: = s
- Page 237 and 238:
vaadeldava sündmuse A ja B vahelin
- Page 239 and 240:
Joonis 29 Sfäärilised koordinaadi
- Page 241 and 242:
ja asetades võrrandist liige = = =
- Page 243 and 244:
integreerimisel ( s.t. eraldatakse
- Page 245 and 246:
= Viimane tuletatud võrrand energi
- Page 247 and 248:
= Gravitatsiooniväli on aegruumi k
- Page 249 and 250:
Näiteks olgu meil täht massiga M,
- Page 251 and 252:
= kus α on Schwarzschildi raadius:
- Page 253 and 254:
meetrilise formalismi. Meetriliselt
- Page 255 and 256:
mille determinant võrdub = = Valem
- Page 257 and 258:
( = ( g ik ( x ) on siis funktsioon
- Page 259 and 260:
Joonis 33 Aeg ja ruum erinevates f
- Page 261 and 262:
1.3.2 Kvantmehaanika formalism Inim
- Page 263 and 264:
Kosmoloogia osas tuletatud ajas rä
- Page 265 and 266:
Esimest korda tuleb Plancki konstan
- Page 267 and 268:
asendame ruutjuure kordaja järgmis
- Page 269 and 270:
=△ = △ siis seega saamegi lõpu
- Page 271 and 272:
matemaatilisele analüüsile füüs
- Page 273 and 274:
ja edaspidi arvestame ainult Laplac
- Page 275 and 276:
kiirusega c ehk = , siis saame aegr
- Page 277 and 278:
△ = = = ja seetõttu saamegi hype
- Page 279 and 280:
= milles τ on keha „omaaeg“. T
- Page 281 and 282:
jne jne. Osake võib teleportreerud
- Page 283 and 284:
Kui mingi keha jõuab mistahes ruum
- Page 285 and 286:
( ( + ( ( + + ( ( = ehk = , kuid pi
- Page 287 and 288:
esinevad samuti lainelised omadused
- Page 289 and 290:
Lainefunktsiooni reaalseks näiteks
- Page 291 and 292:
omavahel seotud läbi kvantpõimumi
- Page 293 and 294:
= + + Lainefunktsiooni kuju on üld
- Page 295 and 296:
( + ( = Viimase võrrandi lahendame
- Page 297 and 298:
= ehk = Nüüd saamegi vabaosakest
- Page 299 and 300:
Joonis 36 Kõik kvantmehaanilised a
- Page 301 and 302:
Joonis 38 Elektronide difraktsioon.
- Page 303 and 304:
täielikult relatiivsusteooria põh
- Page 305 and 306:
tasalaine võrrand esitatakse ka ko
- Page 307 and 308:
ja seega saame impulsi omaväärtus
- Page 309 and 310:
eksisteerimast. Kõlab ju loogilise
- Page 311 and 312:
võimas elektromagnetiline jõud, m
- Page 313 and 314:
mille tõttu on kehadel gravitatsio
- Page 315 and 316:
= Albert Einsteini üldrelatiivsust
- Page 317 and 318:
= + + + ( + Saadud avaldist peetaks
- Page 319 and 320:
= Kuna mass ja energia on omavahel
- Page 321 and 322:
mis sisaldab endas elektrilist kons
- Page 323 and 324:
põhiline füüsikaline sisu, mis t
- Page 325 and 326:
mille järgi võrdus gravitatsiooni
- Page 327 and 328:
ja kui me jagame saadud võrrandi m
- Page 329 and 330:
= = = Gravitatsioonipotentsiaal U t
- Page 331 and 332:
Viimasest saadud võrrandist = ongi
- Page 333 and 334:
energiavälja potentsiaali on võim
- Page 335 and 336:
= = siis saamegi määramatuse rela
- Page 337 and 338:
Väljade kvantteooria Järgnevalt p
- Page 339 and 340:
Kuid antud arendavas teoorias avald
- Page 341 and 342:
võrranditest näha, on mõlemad
- Page 343 and 344:
Koordinaadi operaator võrdub alati
- Page 345 and 346:
= kus = ja milles lagranžiaani L k
- Page 347 and 348:
lisame sellesse ka ajamõõdet kirj
- Page 349 and 350:
Samadele tulemustele saame ka otse
- Page 351 and 352:
+ = Tulemuseks saimegi elektroni re
- Page 353 and 354:
( = ( ( + ( ( ( = ( ( + ( ( milles
- Page 355 and 356:
möödumist, siis ei ole võimalik
- Page 357 and 358:
milles a väärtus võib muutuda nu
- Page 359 and 360:
tuletataksegi kvantmehaanikas nende
- Page 361 and 362:
lahend võib olla ka selline: = = =
- Page 363 and 364:
Elementaarlaeng e näitab väikseim
- Page 365 and 366:
siis me näemegi saadud võrrandi s
- Page 367 and 368:
ja seetõttu võime selle kirja pan
- Page 369 and 370:
Elektrivälja ja magnetvälja suhe
- Page 371 and 372:
mis annab meile magnetvälja energi
- Page 373 and 374:
= = milles väli liigub vaakumis va
- Page 375 and 376:
Elektrilaengu korral peab arvestama
- Page 377 and 378:
= = . Reissner-Nordströmi meetrika
- Page 379 and 380:
= + = + ehk lahti kirjutatuna = + j
- Page 381 and 382:
= + See tähendab, et eespool esita
- Page 383 and 384:
= ( + Elektrivälja energia uurimin
- Page 385 and 386:
Elektrimahtuvus C suureneb piiramat
- Page 387 and 388:
vahelised tõukejõud. See näitabk
- Page 389 and 390:
= ( või = Laetud kera mahtuvus on
- Page 391 and 392:
on tegemist tsentraalsümmeetrilise
- Page 393 and 394:
Elektrilaengu poolt tekitatava aegr
- Page 395 and 396:
mida tähistatakse nablana ∇. See
- Page 397 and 398:
= Nii saadaksegi võrrand = mille j
- Page 399 and 400:
= = Kuna elektrijõud on avaldatav
- Page 401 and 402:
ehk = milles x on tasandite vahekau
- Page 403 and 404:
= = = ( ehk saame tulemuseks järgm
- Page 405 and 406:
= Sellest tulenevalt saame eespool
- Page 407 and 408:
palju väiksem kera läbimõõdust
- Page 409 and 410:
= ja kui tegemist oleks elektriväl
- Page 411 and 412:
seotud ka impulsiga. Näiteks elekt
- Page 413 and 414:
Ajas rändamise teooriast tuleneval
- Page 415 and 416:
= = siis saame ajas minevikku või
- Page 417 and 418:
siis seega saame tuntud elektrimaht
- Page 419 and 420:
= milles kiiruse v ja massi m korru
- Page 421 and 422:
jõud mõjub selles väljas ühikul
- Page 423 and 424:
Joonis 3 Elektrofoormasin, mida on
- Page 425 and 426:
Joonis 7 Alumiinium juhib väga hä
- Page 427 and 428:
kehavälises ruumis eksisteerima er
- Page 429 and 430:
avaldunud inimese aja rännak. Kuna
- Page 431 and 432:
seda, et psühholoogilised ilmingud
- Page 433 and 434:
seda näinud, ja hoonetki polnud ol
- Page 435 and 436:
oleks püütud filmi nurjunult edas
- Page 437 and 438:
3 Ajas rändamise teooria edasiaren
- Page 439 and 440:
hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
- Page 441 and 442:
Joonis 48 K liikumist K´ suhtes te
- Page 443 and 444:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
- Page 445 and 446:
Viimane seos näitab meile juba imp
- Page 447 and 448:
Näiteks minevikus asetleidnud sün
- Page 449 and 450:
filmist ühe kaadri välja lõikame
- Page 451 and 452:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2